/nginx/o/2014/04/18/2969178t1hfd43.jpg)
Andrus Ansipi tugevus Euroopa Parlamendi valimistel näitab, nagu oleks Eesti Vabariigil kaks peaministrit, samas kui üksikkandidaat Indrek Tarand on end positsioneerinud mitteametliku opositsioonina, leiab kolumnist Ahto Lobjakas.
Lobjakas: Tarand kinnistab oma positsiooni mitteametliku opositsioonina
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
26. mai 2014, 01:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valimistulemusi sõna-sõnalt lugedes on Eesti Vabariigil kaks peaministrit. Kuigi valitsusest taandunud, jääb Andrus Ansip kõige populaarsemaks poliitikuks riigis,» ütles Lobjakas. Ta lisas, et nüüd on Reformierakonnal olemas ka kõrgelt hinnatud siseopositsioon Kaja Kallase näol.
«Indrek Tarand omakorda kinnistab oma positsiooni Eesti Vabariigi mitteametliku opositsioonina,» lisas Lobjakas. Ta märkis, et Tarandi numbriliselt peaaegu võrdne häälte arv Ansipiga võtab veelgi reljeefsema ilme, kui vaadata Savisaare hävimist ning sotside tulemust ilma Lauristinita, rääkimata IRList. «Jääb üle huviga oodata, kuidas Tarand seda olukorda tõlgendab järgmise aasta riigikogu valimiste valguses,» ütles ta Postimehele.
«Suur pilt näitab seega paradoksaalselt korraga Reformierakonna ja protestihääle tugevust,» märkis Lobjakas. Ta selgitas, et peale Tarandi registreerub ka Lauristin ühiskonnas professori ja intellektuaalina ja ka Yana Toom ei ole ilmselgelt Eesti poliitilise peavoolu esindaja.
Tema sõnul lisandub aga kesise valimisosaluse prisma läbi vaadatuna kaks probleemi. «Esiteks, Eesti poliitika tänased jaotused ja lõhed ei inspireeri ühiskonda kui tervikut. Valimistulemuse näol on tegemist siiski vaid 36,4 protsendi arvamusega Eesti häälehõiguslikest inimestest. Teine probleem võtab kuju, kui vaatame osalusprotsente kaardil. Euroopa valimised läksid enim korda Tallinnas ja Tartus,» lisas Lobjakas. «Euroopa on seega Eestis jõudnud vaid kahte suuremasse linna.»
«Eesti saadab Euroopa Parlamenti kahe kõige tugevama mandaadiga kasinuspoliitika ristiisa ja Eesti valitsuse poliitilise korruptsiooni kõige häälekama kriitiku. See on Eesti valik, mis vastabki tegelikult hästi meie viimaste aastate skisofreenilisele situatsioonile: kreeklastelt ja lõuna-eurooplastelt nõuame säästmist ja ülivirka raamatupidamist, oma parlamendiparteides pole me päris niikaugele jõudnud -- kuigi oleme endiselt teel, nagu näitab Tarandi teistkordne tulemus,» jätkas Lobjakas.
Tema sõnul on Eesti selles osas Euroopa peavoolus, kus kohalik poliitiline korruptsioon oli nendele valimistele taustaks paljudes riikides -- Hispaanias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, Kreekas ja mujalgi.
«Sümpaatne on Euroopa kontekstis see, et erinevalt enamusest, kui mitte kõigist põhja- ja idapoolsetest ELi riikidest, ei saada Eesti Brüsselisse ühtegi paremäärmuslast. Ja erinevalt lõuna-eurooplastest ka mitte ühtki päris vasakäärmuslast.»