Samanäoline kobe eurokoosseis?

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige populaarsemad europarlamendi kandidaadid.
Kõige populaarsemad europarlamendi kandidaadid. Illustratsioon: Pm

Postimehe tellitud uuring näitab, et europarlamendi valimistel saadab edu Indrek Tarandit ja Keskerakonda.

Töö europarlamendis lõpetavad kaks ekskeskerakondlast, üks eksreformierakondlane, üks IRLi mees, üks sots ja üks Tarand – peagi selguv uus Eesti eurokoosseis tuleb ilma «eksideta» värske uuringu põhjal üsna sarnane eelmisega.

Postimehe tellitud ja Turu-uuringute ASi tehtud viimane populaarsusuuring enne pühapäevaseid valimisi ütleb, et kõik parlamendierakonnad saavad ühe koha, Keskerakond taas pigem kaks kohta ja suure tõenäosusega «teeb oma» ka üksikkandidaat Indrek Tarand.

«See, et iga parlamendierakond saab europarlamenti vähemalt ühe koha, paistab selge olevat. Kes neist pälvib kaks mandaati ning kas mängu sekkub taas Indrek Tarand, sellele saab selgust nende valijate otsustusest, kes küsitluse toimumise ajal oma eelistust ei osanud või ei soovinud öelda,» kommenteeris uuringutulemusi sotsioloog Juhan Kivirähk.

Valimiseelistused annavad sarnase pildi hiljutise ERRi tellitud Emori uuringuga: Keskerakonda toetaks 17 protsenti, SDEd ja Reformierakonda 15 protsenti ja IRLi kümme protsenti valijaist (neist, kes kindlasti või tõenäoliselt valima lähevad). Üksikkandidaat Tarand saaks üheksa protsendi valijate hääled. Tervelt 27 protsenti valima minna kavatsejaist ei oska või ei soovi oma eelistust veel öelda.

Valimisaktiivsust võib küsitluse järgi oodata vähemalt eelmiste europarlamendi valimiste tasemel: kindlasti lubab valima minna 44 protsenti ja kui pooledki neist, kes tõenäoliselt valima lähevad (23 protsenti), selle teoks teevad, peaks valimisaktiivsus küündima üle 50 protsendi.

Noori valimised eriti ei huvita

Erakondade võrdlustabelit juhtiva Keskerakonna peasekretär Priit Toobal tõdes, et ükski «reiting» ei käi valimas ja lõpptulemus selgub esmaspäeva esimestel minutitel. «Uuringud ei tohi uinutada,» hoiatas Toobal.

Kui vanemates valijagruppides on osalusaktiivsus suur (kindlasti või tõenäoliselt läheb valima 80 protsenti), siis alla 25-aastaste seas on valimas käimine endiselt ebapopulaarne (vaid 40 protsenti läheb kindlasti või tõenäoliselt valima).

Sotsioloog Juhan Kivirähk võrdles valimiseelistuse peamisi taustaandmeid: 55 protsenti venekeelsetest valijatest eelistaks Keskerakonna kandidaate (23 protsenti Edgar Savisaart, 19 protsenti Yana Toomi). Ida-Virumaal toetab Keskerakonda 42 protsenti. Praeguse eurosaadiku Ivari Padari kodukohas Lõuna-Eestis on populaarseimad sotsiaaldemokraadid – 24 protsenti (Marju Lauristin 12 protsenti). Tarandit toetavad kõige enam alg- ja põhiharidusega valijad (20 protsenti).

Suurimaks erinevuseks võrreldes 2009. aasta europarlamendi valimistega on see, et saab valida meelepäraseid inimesi, mitte erakondi. Ja tulemused näitavad rahva tänu sellele otsusele: 73 protsenti valijaist lähtub valimisotsust tehes eelkõige isikust või peamiselt isikust. Peamiselt või eelkõige erakonnast lähtub 17 protsenti valimistel osalejatest. Erakonnast lähtuvaid valijaid on kõige rohkem Keskerakonnal (30 protsenti), IRLil, SDE-l ja Reformierakonnal on erakonnast lähtuvaid valijaid 20 protsenti.

Valimiste teine eelistus

«Kuid vaatamata sellele, et deklareeritakse valiku lähtumist kandidaadi isikust, jäävad valijate esimene ja teine eelistus valdavalt ühe erakonna keskseks. Eriti on see täheldatav Keskerakonna valijate puhul,» tõdes Kivirähk. Tulemused näitavad, et Savisaare oleks Jüri Ratase või Yana Toomi vastu teise valikuna valmis välja vahetama vastavalt neli ja kolm protsenti küsitletuist. Kuid ka teise eelistuse nimekirja juhib seitsme protsendiga Tarand. Kivirähk tõdes, et Keskerakonna kõrval võivad teiste erakondade kandidaatide puhul valija esimene ja teine eelistus minna ka erinevatele nimekirjadele.

Nii näiteks valijaist, kes esimesena eelistasid mõnda Reformierakonna kandidaati, teeb kümme protsenti oma teise valiku IRLi ja kaheksa protsenti SDE kandidaadi kasuks, 14 protsenti aga toetaks Indrek Tarandit. Sotside valijaist oleks 16 protsenti valmis teise kandidaadina toetama IRLi kandidaati, kümme protsenti Reformierakonna kandidaati ja kaheksa protsenti Tarandit.

Erakondade arvestuses on kolme protsendiga tugevaim riigikoguväline partei Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Nende esinumber Martin Helme võitleb isikliku kaheprotsendilise toetuse eest näiteks koos Ivari Padariga Savisaare supersoosiku Mihhail Stalnuhhini või IRLi imemehe Eerik-Niiles Krossi ühe protsendi vastu. «Aega veel on ja paljud inimesed fokuseerivad oma tähelepanu valimistele alles eelhääletamise ajal või valimispäeval,» lohutas end ja teisi Helme. «Tarand on küll loodusnähtus: ei teinud ta eelmistel valimistel tööd, ei teinud ta neil valimistel tööd, ei teinud ta tööd viimased viis aastat. Usun, et mandaadi jagu hääli on veel jagamata.»

*) Ja üks küsimus: «Indrek Tarand, mis tunne on?»

«Täitsa kobe tunne – valmis lõpuspurdiks!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles