Kaja Kallas: ühtlustamine ja võrdsustamine arengut ei too

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaja Kallas
Kaja Kallas Foto: Peeter Langovits / Postimees

Euroopa tulevikku ja arengut ei taga mitte ühtlustamine ja võrdsustamine, nagu arvati Nõukogude Liidus, vaid konkurents, vaba turg ja isiku- ning kodanikuvabadused, leiab europarlamendi kandidaat Kaja Kallas (Reformierakond) tänase online-väitluse lõppsõnas.

Maksu- ja sotsiaalpoliitika peaks jääma liikmesriikide pädevusse, sest uued reeglid ja ebamõistlik tsentraliseerimine ei too kaasa majanduskasvu ega loo lisandväärtust, vaid tegelevad lihtsalt küsimusega raha ümberjagamisest. Pirukas ei muutu sellest suuremaks, küll aga tekib piruka jagamisel puru, mis kipub maha pudenema.

Jõukuse ja edu alused on majandusvabadused. Peame keskenduma probleemile, mitte tagajärgedele. Mõtlema eelkõige sellele, kuidas panna Euroopa paremini tööle ja kuidas investeeringud Euroopasse tee leiaksid. Euroopa Komisjoni kevadine majandusprognoos (http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2014_spring_forecast_en.htm) näitab, et välisinvesteeringud on Ameerikast ja tõusvatest majandustest (näiteks India, Brasiilia) ära pöördumas Euroopa poole, seega pole õige oponendi väide, justkui oleks maailmamajanduse trendide järgi raha Euroopast mööda minemas. Vastupidi, Euroopa on tugevam, kui kunagi varem.

Kui Euroopa Liidu ühtse sotsiaalpoliitika toetajad loodavad sellest meie inimestele kõrgemat pensioni, siis tuleb see paraku alati kellegi arvelt. Riikidel, kes maksavad Euroopa Liidu eelarvesse rohkem, kui sealt saavad, on taluvus niikuinii viidud viimse piirini juba olemasolevate toetuste maksmisega. Järjekordne kohustus vaesemate riikide sotsiaalkulutusi kanda, mõjuks Euroopa Liidu ühtsusele hukatuslikult ja mõned riigid nagu Suurbritannia, saaksid Euroopa Liidust lahkumiseks lisaargumendi.

Euroopa Liidu ühtne maksupoliitika tähendaks Eesti jaoks kindlasti maksutõusu ja konkurentsieeliste kaotamist, kuivõrd Eestil puuduvad eelised, mis lähtuvad meie ajaloost, geograafilisest asukohast, kliimast või inimeste arvukusest. Peaksime kasutama neid eeliseid, mis meil on.

Euroopa tulevikku ja arengut ei taga mitte ühtlustamine ja võrdsustamine, nagu arvati Nõukogude Liidus, vaid konkurents, vaba turg ja isiku- ning kodanikuvabadused.

Sellega on tänane online-väitlus lõppenud. Jääb oodata veel vaid kohtuniku hinnangut.

Debatt valmis Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles