Euroopa Liit peaks liikuma ühtse maksu- ja sotsiaalpoliitika suunas, leiab tänases online-väitluses riigikogu liige Kadri Simson (Keskerakond). Riigikogu liige Kaja Kallas (Reformierakond) kaitseb vastupidist seisukohta. Lugege mõlema poole avakõnet ning esitage loo kommentaariumisse küsimusi - paremad neist esitatakse väitlejatele debati teises osas ehk ristküsitluses!
KADRI SIMSONI AVAKÕNE
Euroopa Liit peaks liikuma ühtse maksu- ja sotsiaalpoliitika suunas
Väide 1: Euroopa Liidu laienemine on kasvatanud survet maksu- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamiseks.
Euroopa Liit on laienemise käigus polariseerunud, sest uued liikmesriigid ei taga madalate sotsiaalkulutuste tõttu euroopalikku heaolutaset. See tekitab ühenduse sees ebaausat konkurentsi ja pingeid. 2004. aastal häiris tollast Prantsusmaa rahandus- ja majandusministrit Sarkozy´d, et Eesti on piisavalt rikas alandamaks tulumaksumäära, kuid samas küsib Euroopa Liidult toetusi. Aastate jooksul pole olukord paranenud, sest 2011. aastal moodustasid sotsiaalkulutused Eestis vaid 38 protsenti Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Sarnane mure oli ka teistes uutes liikmesriikides: Lätis 30 protsenti, Leedus 40 protsenti, Rumeenias 28 protsenti ja Bulgaarias 29 protsenti.
Maksu- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamine tagab uutele liikmesriikidele kõrgema elatustaseme ning kiirema konvergentsi euroopalikule heaolutasemele, sest Euroopa Liidu poolt tekib surve sotsiaalkulutuste suurendamiseks.
Väide 2: Euroopa Liidu ühine rahapoliitika on tugev vaid ühise maksupoliitika korral.
Euroopa Liidus on direktiiviga paika pandud, et käibemaksu standardmäär peab olema liikmesriikides vähemalt 15 protsenti ning alandatud määr vähemalt 5 protsenti. Eesti kasutab mõlemal juhul kõrgemat määra. Direktiiv on taganud, et käibemaks moodustab liikmesriikide maksutulust suhteliselt sarnase osa. Näiteks 2011. aastal moodustasid käibemaksu laekumised liikmesriigi SKTst keskmiselt 7,1 protsenti. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu osa erinevate liikmesriikide maksulaekumistes, siis käibemaksu puhul on erinevused liikmesriikide vahel väiksemad. (Standardhälve käibemaksu laekumiste puhul on 14,1, samas otseste maksude puhul lausa 48,1). Kaudsed maksud, mis on Euroopa Liidus harmoniseeritud, moodustavad liikmesriikide tuludest sarnase osa, mistõttu majandusolukorra muutudes käituvad liikmesriikide eelarvetulud sümmeetrilisemalt.
Väide 3: Otseste maksude harmoniseerimine vähendab võimalusi maksudest kõrvale hoiduda.
Hetkel on otsesed maksud liikmesriigi pädevuses. Selle tulemusena on liikmesriikides reeglid erinevad ja piiriülestel ettevõtetel on võimalik ettevõtte tulumaksu maksukohustusest kõrvale hoiduda. Eesti on Euroopa Liidus erisus, kellel puudub klassikaline ettevõtte tulumaks. Samas pole see meid teinud võrreldes teistega eriliseks investeerimismagnetiks.
Ühised reeglid muudavad maksudest kõrvale hoidumise keerulisemaks ja vähendavad riikide võimalusi maksusüsteemide erisusi üksteise vastu välja mängida.
Esmased EL sammud äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta kehtestavad kontsernidele kohustuse arvestada kogu grupi kasumit ühtsete reeglite alusel. Selle tulemusena kaitseb direktiiv tugeva piiriülese mõjuga küsimustes, nagu eri liikmesriikides rajatud ema- ja tütarettevõtjate maksustamine, liikmesriikide huvisid ja vähendab maksudest kõrvalehoidumist.
KAJA KALLASE AVAKÕNE
Euroopa Liidu edu tagab konkurentsivõime, sealhulgas maksukonkurents
Väide 1: Vaid majanduskasv saab olla sotsiaalkulutuste suurenemise aluseks. Maksude tõstmine, ühtlustamine või sotsiaalkulutuste suurendamine ei toeta majanduse arengut.
Kadri Simson väidab, et EL laienemine on kasvatanud survet maksu ja sotsiaalpoliitika ühtlustamiseks, kuid otsest tõestust tema väitele ei ole esitatud.
Väites, et maksu ja sotsiaalpoliitika ühtlustamine tagab uutele liikmesriikidele kõrgema elatustaseme, viidatakse sellele, et maksude ühtlustamise korral meie maksud ilmselt tõuseksid. Elatustaset arvutatakse harilikult SKT/elaniku kohta. Sotsiaalkulutused ei vea kindlasti SKT-d elaniku kohta üles. Tegemist on põhimõttelise maailmavaatelise erinevusega. Vasakpoolsete mõte on ümber jagamine, parempoolsed on alati näinud sotsiaalkulutuste allikana majanduse arengut ja majandustegevuse tulemina laekuvaid makse.
EL «vanade» liikmesriikide heaoluühiskonna mudel on üles ehitatud laenurahaga ja viimased aastad on näidanud, et see vajab ümberkorraldamist efektiivsuse ja kärpimise suunas.
Mitte jäigad üleeuroopalised maksuraamid, vaid just majanduse paindlikkus võimaldas Eestil kriisist üle saada. Kümne Euroopa Liidus oldud aasta jooksul on meie palgad ja pensionid tõusnud üle kahe korra, nagu on ka eksport ning Eestisse tehtud otseinvesteeringud tõusnud 2,5 korda.
Väide 2: Euroopa Liidu sisene maksukonkurents on kasulik ja tagab majanduskasvu.
EL tugevuseks ei ole mitte maksumäärade ühtlustamine, vaid kehtivate reeglite, sealhulgas Maastrichti kriteeriumide järgimine.
Kui EL läheks maksude ühtlustamise teed, siis tähendaks see Eestile ilmselt maksude tõusu. Seda toetab näiteks käibemaksu tõusu trend enamikus liikmesriikides. Hetkel on 16 liikmesriigis käibemaks sama või suurem kui Eestis. Kui vaadata käibemaksu määrade muutumist viimase 10 aasta jooksul, siis enamikus riikides on käibemaks tõusutrendis.
Mis puudutab tulumaksu Euroopa riikides, siis seal on palju maksuerandeid, mis kasutamisel võimaldavad maksta oluliselt vähem tulumaksu kui Eesti ettevõtted kokkuvõttes maksavad. Isegi kui liikmesriigid suudaksid maksupoliitikas kokku leppida, siis rikkamatel riikidel on alati võimalus oma ettevõtteid toetada vahenditega, mida vaesematel riikidel lihtsalt ei ole. Selle tagajärjel jääksid maksude ühtlustamisel kaotajaks just väiksemad liikmesriigid.
Maksupoliitika on liikmesriikide võimalus omavahel konkureerida ka väljastpoolt Euroopa Liitu tulevate investeeringute peale. Kui kõik oleks ühtlustatud, siis vaevalt, et oleks motivatsiooni Euroopa Liidu äärealadele investeerida ning investeeringud ja rikkus koonduks veelgi enam Euroopa keskme suunas. Miks sundida kõiki kandma kleiti suurusega 38, kui mõni on suuruses 34 ja teine jälle nr 40?
Väide 3: Otseste maksude osakaal väheneb kogu maailmas. Erandite puudumine aitab vältida maksudest kõrvalehiilimist.
2014. aastal väheneb ettevõtte tulumaks 10 riigis, sealhulgas kõige enam Soomes 24,5lt 20le protsendile. Ettevõtte tulumaks väheneb ka Taanis ja Norras, Rootsi kaalub teistkordset ettevõtte tulumaksu alandamist. Käibemaks samas kasvab kõikjal. Norras, Rootsis, Soomes ja Taanis on see oluliselt suurem kui Eestis (23-25 protsenti).
Efektiivsem ja odavam hallata on sellist maksusüsteemi, kus määrad on väiksemad ja erandeid vähem. Mida vähem erandeid, seda vähem on võimalust neid kasutades maksudest kõrvale hiilida. Just seda me mõlemad oponendiga ju tahamegi - et võimalust ja kiusatust maksudest kõrvale hiilida oleks vähem. Selle tõestuseks on ka fakt, et näiteks Eestis on maksunõustajatel tunduvalt vähem tööd, kui teistes riikides, seda just ühetaolise maksusüsteemi tõttu.
KADRI SIMSONI VASTUREPLIIK (lisatud kell 13.10)
Kaja Kallas väidab, et ühtlustatud maksupoliitika ja sotsiaalpoliitika ei taga majanduskasvu. Paraku näitavad viimase kümnendi arengud, et just killustunud ja omavahel maksudega konkureeriv Euroopa on kaotamas positsioone maailmas.
Olukord, kus uutes Euroopa Liidu liikmesriikides on nõrgad sotsiaalsed tagatised, on viinud olukorrani, kus koolitatud tööjõud liigub jõukamatesse liikmesriikidesse ja aitab seeläbi kaasa nende majanduskasvule. Nagu Kaja Kallas õigesti mainib, neis riikides on tööandjatele maksuerandid ettevõtte tulumaksule, mis annavad soodsama olukorra töökohtade loomisel. Eesti mittepaindlikust tulumaksust võidavad eeskätt rahvusvahelised kontsernid, kes jääksid siia ka teistsuguste maksureeglite korral.
Meie maksusüsteem ei kergendanud kriisist väljatulekut, pigem süvendas valitsuse protsükliline tegevus majanduskriisi ulatust.
Debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös.