Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Eesti Iseseisvuspartei teine number Hardo Aasmäe leiab, et Euroopa Liit ei tohi muutuda üheülbaliseks majandusruumiks. "Euroopa areng läbi ajaloo on toetunud paljuski erakordselt suurele mitmekesisusele, võrdlemisi väikesel territooriumil. Igasugune ühtlustamine ja tsentraliseerimine on oksa saagimine, millel Euroopa ise on aastasadu istunud."
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Õigupoolest on väljapakutud valikud poliitilise kompromissi otsingu erinevad vormid. Senine Euroopa Liit on olnud rangelt äriline (merkantiilne) ühendus, kus igal sammul kaalutletakse omakasu (varjatud/varjamatu) või vastastikuse kasu võimalust. Tüüpiline näide on lõputu "lehmakauplemine" põllumajandustoetuste ümber. Euroopa Liidu vanad olijad ei taha uute liikmetega olla tänapäevaselt solidaarsed vaid igandlik-seisuslikult feodaalsed. Isegi jutt no neljandast teest (majanduslik ja poliitiline liit) on õõnes tühja tünni hääl. Euroopa Liit on algusest peale oma olemuselt olnud majandus-poliitiline liit. Pigem peab nn neljanda tee kuulutamine varjama tsentraliseeritud EL kujundamise kava, mis on Euroopa Liidu tuumikala huvides. Meile see ei sobi.
Euroopa Liidus oleks aeg loobuda kitsarinnalistest mina sulle - sina mulle kasu põhimõttest. Euroopa Liit ei pea tegelema hõõglampide ja banaani kõverustega. Euroopa Liit peab tegelema ettevõtmistega, millest on loota ühiskasu. Euroopa Liit peab olema detsentraliseeritud arengusõlmede võrgustik. Selle taustal võiks kaaluda tõsiselt sobivatel tingimustel vabakaubandusest Põhja-Ameerikaga. Energialiidule peaks mõtlema. Üks oluline ettevõtmine neist paljudest võiks olla Rail Baltica. Mõistagi mitte praeguses eurokorruptiivse hõnguga variandis, nagu seda tahetakse Eestis praegu läbi viia.
NÜÜD PEAMINE! Euroopa Liit on sündinud hargmaiste suurettevõtete majandushuvidest, laiendanud nende jaoks tollivaba turgu. Euroopa Liidu ajaloo jooksul on nad jõudsalt turgu hõivanud ja samas konkurentsi pärssinud.Tänaseks on hargmaised ettevõtted liikmesriikide parlamentidel üle pea kasvanud. Seepärast peab monopolide ohjeldamisega tegelema Euroopa Liit, sest seal on üle-euroopalise turu regulatsioon. Konkurents on nõrgenenud, mis hoiab Euroopat seisakus. Ilmselt vajab Euroopa Liit oma selgesihilist trustidevastast regulatsiooni (seadusandlust), mis võeti vastu USA-s üle 100 aasta tagasi.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Euroopa liit on majandus - poliitiline liit ja peaks täiustuma ning arenema oma liistude juurde jäädes. Seepärast oleks Euroopa liidu relvajõudude loomine raiskamine. NATO on sõjalis-poliitiline liit ja Euroopa julgeolekus tuleb keskenduda NATO-le ja transatlantilisele julgeoleku alasele koostööle.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Euroopa Liit ei tohi muutuda ÜHEÜLBALISEKS majandusruumiks. Sellekohane klassikanäide läbi sajandite on Venemaa. Tulemus on kõigil silme ees. Euroopa areng läbi ajaloo on toetunud paljuski erakordselt suurele mitmekesisusele, võrdlemisi väikesel territooriumil. Igasugune ühtlustamine ja tsentraliseerimine on oksa saagimine, millel Euroopa ise on aastasadu (võib-olla tuhandeid) istunud. Uusaja Euroopa kirjusus võimendas Euroopat sedavõrd, et ta muutus majanduslikult ja poliitiliselt maailma valitsejaks. Geograafiat ei saa muuta, vaid tuleb ära kasutada. Seda ka Euroopas.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad
Kahtlemata on peaküsimuseks põllumajandustoetuste erakordselt suur osakaal Euroopa Liidu eelarves. Euroopa põllumajandus ja toidujulgeolek on sedavõrd heas seisus, et põllumajandustoetuste eelarveline osatähtsus väheneb. Meie huvides on Eesti põllumajandustoetuste ühtlustamine "vana Euroopaga". Vabakaubandus Ukrainaga tugevdab Euroopa toidujulgeolekut. Suurendada tuleb Euroopa riikide ühishuvi pakkuvate projektide rahastamist. Eestis näiteks Rail Baltica Tallinn-Tapa-Tartu-Valga põhiraudtee rajamist ning Tallinna-Viljandi - Valmiera haruraudtee kaasajastamist. Samuti Pärnu -Mõisaküla raudtee taastamist.
Rohkem tuleb toetada teadust ja tehnoloogia arengut. Arengutoetusi peaksid saama suurettevõtete asutamine, mis väärindab KOHALIKKU RESSURSSI. Näiteks metsa paremaks kasutamiseks peame Kehras taastama tselluloosi tootmise. Samuti tuleb ehitada uus tselluloosi- ja paberitehas kuhugi Pärnu kanti. Tänapäeva tehnoloogia juures elab isegi lõhekala nende vabrikutega kõrvuti. Sellisest arendusest võidavad kõik. Alates metsaomanikest, lõpetades kohaliku ja riigi eelarvega. Toetust vajaks põllumajandussaaduste töötlemine. Liha, piim, kartul, teravili..
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Üle-euroopalistes, ühishuvi pakkuvates valdkondades võiks Euroopa Liidu roll olla suurem. Rahaliit tuleb reorganiseerida ja osadel riikidel tuleb tagasi minna rahvusvaluutadele. Euroopa Liit on koostöö korraldaja. Samas ei tohi Euroopat tsentraliseerida. Hoiduda tuleb uppumisest üksikküsimustesse.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Euroopa Liit peab külmutama kõik Gazpromi ja Rosnefti varad. Nendest tuleb moodustada Ukraina abistamise fondi. Fondi tuludest korvataks need kahjud, mida Ukraina on saanud Ukraina riigi ja eraettevõtete vara konfiskeerimisest Krimmis ja Venemaa terroritegevusest Ida - Ukrainas. Kui raha puudu jääb, võib -olla tuleb minna ka Vene pankade kallale.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Ei pea. Siin pole isegi midagi põhjendada. Tegemist on tegevusetusest tingitud labase asendustegevusega.
8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
a) Kõigepealt tuleb mõistlikult läbi viia Rail Baltica. Seega transpordi valdkond. Peab kõrvaldama praegused eurokorruptiivsed lisandid projekti Eesti osas. Säästlikumalt tuleb kasutada meie oma ja ka Euroopa Liidu raha. Sama raha eest peab saama rohkem. Seepärast tuleb Rail Baltica põhikoridor viia liinile Tallinn-Tartu- Valga. Varukoridorid üle Viljandi ja üle Pärnu.
b) Teine küsimus on Venemaa agressiivsuse ohjeldamine. Euroopa Liidu käes on väga palju Vene majandust. Juba ainuüksi energiasõltumatuse vähendamine Venemaast muudaks Putini-Venemaa oluliselt taltsamaks. Seega välispoliitika.
C) Kolmas euroteema on keemiarelva kahjutukstegemine Läänemeres. N. Liit on siia uputanud vähemalt 50000 tonni sõjamürke, millest 80% on eriti ohtlik ipriit. Mürgi metallkonteinerite seinad on läbiroostetamise äärel. Lekke oht on suur. Tegemist on nii majandus- kui ka keskkonnaprobleemiga. Raske on majandada mürgitatud mere ääres.
Paraku sõltuvad valdkonnad lõppude-lõpuks sellest, milline koosseis meilt Euroopa parlamenti valitakse. Meid on nii vähe, et peame paratamatult tööd omavahel jagama. Loodan, et minu kaassaadikud Brüsselis on omavahel koostöövõimelised ja vähese isekusega inimesed.