Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna esinumber Andrus Ansip leiab, et majanduslikult ühtsem ja tugevam Euroopa ei tähenda automaatselt ühtlustatud maksumäärasid. «Kui USA saab hakkama osariikide vaheliste maksuerisustega, on eluterve maksukonkurents tervistav ka Euroopale.»
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Euroopa Liit on nii mitmetahuline, et tema arengut ühe lihtsustatud mudeliga iseloomustada ei ole võimalik. Eesti huvides on tugev Euroopa, selle nimel sai liitutud ka euroalaga. Samas peab jääma riikidele ka piisavalt paindlikust küsimustes, kus eri lahendused on pigem tugevuseks, mitte nõrkuseks.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Euroopa Liidu senisest suurem kaitsevõimekus vaid tugevdaks NATO ühist kaitsevõimet ja meie kindlustunnet. Nende kahe vastandumine on võimalik vaid paberil - vähesed Euroopa riigid kuuluvad ühte, kuulumata teise. Enamuse, seal hulgas ka Eesti, jaoks on need võimekused nagunii samad. Eelkõige peaks Euroopa Liidu liikmesriigid suurendama oma kaitsekulutusi vähemalt 2% SKT-st.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Majanduslikult ühtsem ja tugevam Euroopa ei tähenda automaatselt ühtlustatud maksumäärasid. Kui USA saab hakkama osariikide vaheliste maksuerisustega, on eluterve maksukonkurents tervistav ka Euroopale. Regionaalsed maksuerisused on täna ka suuremates liikmesriikides, miks siis mitte riikide vahel. Maksupettuste ja maksumaksmise vältimistega tuleb aga kindlasti koos tegeleda.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Euroopa Liidu eelarve peaks olema enam suunatud liikmesriike tugevamalt üksteisega liitvatele suurprojektidele ja kõiki ühendava taristu väljaehitamisele. Euroopa-ülene lisaväärtus peab olema suurem.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Välis- ja julgeolekupoliitikas peaks Euroopa Liidu roll olema kindlalt suurem. Ühisturg vajab uut tõuget, mis eeldab Euroopa Liidu pädevuse laienemist, st Euroopa Liidu suuremat rolli.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Euroopa on oma ajaloost õppinud. Pea liiva alla peitmist, agressori maharahustamiskatseid kellegi arvelt või uut Jaltat ei ole ega tule.
Minu meelest on nende valimiste põhiküsimus selles, kas Eesti valijad toetavad väärtuspõhist Euroopa Parlamenti, või toetatakse neid, kes õigustavad sõjalist jõudu kasutades teise riigi territooriumide annekteerimist.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Euroopa Liit peaks oma pädevusi rakendama lähtudes proportsionaalsuse printsiibist. On ka mõjuvamaid viise energiatõhusust edendada. Samas - iga pisku, mis aitab meil suurendada energia kokkuhoidu ja seeläbi vähendada sõltuvust odavast ja tihti Venemaalt tarnitud fossiilenergiast, on ju abiks. Eriti kui pisikeste sammude kogumõju on suur.
8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
Südamelähedased on rahanduse, konkurentsivõime tugevdamise ja välissuhtlusega seotud küsimused. Minu eelistused oleksid samad ka Euroopa Komisjoni liikmena.