8 küsimust kandidaadile: Marianne Mikko

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti. Vaata siia.

Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)

Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)

Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)

Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)

Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Pakutud variantidest eelistaks kolmandat teed. Euroopa Liit võiks seada senisest suuremaid eesmärke ning tegutseda julgemalt, ühtsemalt nende saavutamise nimel. Senisest oluliselt ühtsemat tegutsemist on kõige kiiremalt tarvis välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades. Samuti peab kindlasti suurenema kodanike roll Euroopa Liidu juhtimise juures mis võiks olla eelduseks ELi eelarve iseseisvuse suurendamisel ning tugevama välispoliitilise mandaadi teostamiseks. Euroopa Liit peab olema võimeline juhtima, ennetama – seda nii välis- kui sisepoliitikas ning julgelt edasi sammuv eurointegratsioon on õige tee.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liit ei peaks kindlasti dubleerima NATOt, kuid peaks astuma samme, et liikmesriigid lõpetaksid kaitsekulutuste vähendamise ning panustaksid senisest enam regiooni julgeoleku tagamisse. Samas tuleb Euroopa Liidu kontekstis rääkida julgeolekust laiemalt – EL ühine välispoliitika, ühtekuuluvuspoliitika abil kasvav elukvaliteet, tõhus energia- ja majanduspoliitika kaitsevad välisohu eest ning tagavad rahu samapalju kui tankid, lennukid, kaitseväelased. Senikaua kui Euroopa Liidus on üldiselt parem elada kui väljaspool Euroopa Liitu, on ka sisemiselt areneda võivate konfliktide risk madal. Teiselt poolt on Euroopa Liidul suur roll mängida idapartnerluse riikide Ukraina, Moldova, Gruusia, Valgevene, Armeenia, Aserbaidžaani demokraatia arendamisel, külmutatud konfliktide lahendamisel ning partnerriikide toetamisel Venemaa majandusliku ja poliitilise surve vastu.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

On valdkondi, milledes Euroopa Liit peab tegema senisest suuremat koostööd. Kindlasti kuuluvad nende hulka majandus- ja energiapoliitika, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mille vajadust täna loodetavasti keegi kahtluse alla ei sea. Euroopa Liit vajaks senisest iseseisvamat eelarvet, mis võiks vähemalt osaliselt moodustuda ühistest maksudest – näiteks CO2 tasudest või finantstehingute maksust.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liidu järgmist eelarveperioodi, 2021-2027 hakatakse ette valmistama just Eesti eesistumise ajal, seega on määrava tähtsusega peagi valitavate Euroopa Parlamendi Eesti kuue saadiku roll. Euroopa Liidu eelarve peab olema tulevikule suunatud – arendada tuleb ettevõtlust, märkimisväärselt toetada ühist energia-, välis- ja kaitsepoliitikat, mille vajadus käesoleval aastal väga selgelt esile tõusnud on. Seega peab ilmselt kasvama ELi eelarve see osa, millest täna toetatakse koostööd Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikidega. Samal ajal ei saa tahaplaanile jääda Euroopa Liidu eelarve sotsiaalne mõõde. Sellised meetmed nagu noortegarantii parandavad oluliselt eurooplaste elujärge ja tasuvad investeeringutena inimvarasse ka kuhjaga ära. “Betooni valamise” asemel tuleb aina enam investeerida ka inimestesse. See on Euroopa ja euroopalik poliitika tegemine.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liit vajab senisest ühtsemat ja tugevamat välis-, julgeoleku ja energiapoliitikat, kindlasti ei tohi tagasi tõmmata ka majanduspoliitika ja ühisturu alal. Tänased sündmused Ukrainas näitavad, et Euroopa Liidu idapartnerlus vajab väga tõsist ümber vaatamist. Senisest enam võiks Euroopa Liit panustada ka kõigi eurooplaste võrdse kohtlemise alal – soolise võrdõiguslikkuse, integratsiooni, sotsiaalse turvalisuse valdkondades.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Kui rahvusvahelist õigust on vägistatud, siis meie sõnum on konkreetne: Venemaa, jäta järele! Euroopa Liit on Ukraina kriisile reageerinud lubamatult nõrgalt ja aeglaselt, jättes õhku küsimärgid ka teiste seni veel külmutatud kriiside kohale. Idapartnerluse riikidele tuleb anda selge sõnum – iga Euroopa riik, kes täidab Kopenhaageni kolme kriteeriumi, peab saama õiguse astuda Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Liit peab seega täna tõestama, et idapartnerlus pole vaid sõnakõlks mille lõppeesmärk on ähmane eurointegratsioon. Euroopa ühine sõnum peab olema selge ja kuuldav. Rahvusvahelise õiguse rikkumine Venemaa poolt peab leidma senisest jõulisema poliitilise vastukäigu ning Euroopa Liit peab senisest enam panustama enda välispiiride julgeoleku tagamisele läbi energia- , sotsiaal- ja integratsioonipoliitika ja läbi koostöö NATOga.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Jah. Suurte, päevapoliitiliste või populaarsete teemade kõrval tuleb tegeleda ka esmapilgul ekslikult absurdsena tunduvate teemadega. Olgu selleks siis hõõglambid, tolmuimejad või sõiduautode kütusekulu piirangud. Mitmetes tuleviku jaoks olulises teemades on EL tervikuna tundlikum ja kaugemale vaatavam kui liikmesriigid ning reaalselt mõjuvateks sammudeks tuleb tihtipeale tegutseda just ühiselt. Mitmed üle-euroopalised standardid mõjutavad ju positiivselt ka tuhandete eestlaste elu juba lähitulevikus, hiljutise näitena kasvõi mobiiltelefonide rändlustasude piirangute kehtestamine.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Minu jaoks on olulisemateks teemadeks olnud soolise võrdõiguslikkuse edendamine, palgalõhe vähendamine, julgeolekupoliitika ja Euroopa Liidu idapartnerlus. Eelmine kord europarlamendis töötades kuulusin kultuuri- ja hariduskomisjoni ning olin Moldova delegatsiooni esimees. Sellel korral valituks osutudes oleks minu esmaseks eelistuseks julgeoleku- ja kaitsekomisjon ning asendusliikmena sooviksin osaleda naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis. Kindlasti soovin keskenduda ka ELi idapartnerluse teemadele kas väga päevakajalises ELi-Ukraina parlamentaarses koostöökomisjoni delegatsioonis või jätkates eelmisel korral pooleli jäänud tööd Moldova delegatsioonis.