8 küsimust kandidaadile: Urve Palo

Andres Einmann
, postimees.ee päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo
Majandus- ja taristuminister Urve Palo Foto: Tairo Lutter

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Sotsiaaldemokraatide 10. number Urve Palo leiab, et saavutamaks senisest selgemat rahandus- ja maksupoliitikat on eelarve tulude moodustamisel vajadus kehtestada ka ühised üleeuroopalised maksud.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia. Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)

Toetan väljapakututest neljandat teed ehk siis tugevat majanduslikku ja poliitilist liitu. Leian, et väikeriigina on meie huvides ühtne ja tugev Euroopa, kus arengu eelduseks on koostöö. Integreerides erinevaid poliitikavaldkondi suureneb ka Euroopa suutlikkus probleeme lahendada.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

NATO on seni tegelenud liitlasriikide ühise kaitsmisega ning peab sellega ka edaspidi tegelema. Samas leian, et NATO ja Euroopa Liit peavad kaitsevaldkonnas koostööd parandama, et kriiside lahendamine toimuks kiiremini. Euroopa Liidu rolli näen eelkõige majandusliku julgeoleku tagajana. Sõjalise sekkumise asemel on Euroopa Liidu võimuses rakendada jõuliseid majanduslikke sanktsioone, nagu  näeme seda Ukraina sündmuste puhul. Samuti on eriti oluline näiteks energiajulgeolek, kus liikmesriikide vahelised ühisprojektid nagu seda on ka balticconnector, loovad võimaluse vähendada energiasõltuvust.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa Liidu eelarvest rääkides on olulisimaks märksõnaks iseseisvus – eelarve, mis ei sõltuks valdavalt liikmesriikide sissemaksetest. Euroraha kasutuselevõtuga on oluline samm ühise majandusruumi poole juba astutud. Saavutamaks senisest selgemat rahandus- ja maksupoliitikat on eelarve tulude moodustamisel vajadus kehtestada ka ühised üleeuroopalised maksud, sealhulgas finantstehingumaksud ja CO2 heitgaaside maksud.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Pean oluliseks, et eelarvet koostades nähakse numbrite taga inimesi, seega tahan Euroopa Parlamendis olles mõjutada seadusloomet suunas, et senisest enam ELi vahendeid läheks inimestesse. EL eelarve peab toetama ühiskonna ees seisvate strateegiliste probleemide lahendamist. Väike majanduskasv,  vananev rahvastik ja vähemuste ebapiisav integratsioon tekitavad suuremal või vähemal määral probleeme kõikidele EL liikmesriikidele.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liidu raha tuleb kasutada võimalikult efektiivselt, suunates seda jätkusuutlikesse, üleeuroopalist väärtust loovatesse projektidesse. Senisest enam tuleb keskenduda tulevikku suunatud tegevustele ning sotsiaalse mõõtme tugevdamisele. Pean oluliseks bürokraatia vähendamist ELis ning aktiivselt tuleb tegeleda ühtse välis- ja kaitsepoliitikaga. EL peab sõlmima senisest enam majandusarengut toetavaid kokkuleppeid ühenduseväliste riikidega, nagu näiteks vabakaubandusleping USAga.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Venemaa suunal on vaja Euroopa Liidu senisest kindlamat ning otsustavamat käitumist. Ühe riigi omavoliline sekkumine teise riigi siseasjadesse peab olema selgelt taunitav. Sündmused Ukrainas on järjekordne kahetsusväärne näide sellest, et jätkuvalt tuleb arendada Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat. Suuremat rõhku tuleb panna ELi ning idapartnerlusriikide suhete edasisse tugevdamisse.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

ELi liikmesriikidele on oluline vähendada sõltuvust energiat eksportivatest ebademokraatlikest riikidest. Seetõttu on oluline ka senisest suurem tähelepanu energiasäästumeetmetele, võrguinfrastruktuuri arendamisele kui ka taastuvenergia kasutamisele. Energiasäästu ja taastuvenergia puhul panustame ka oma looduskeskkonna hoidmisse, et ka meie tulevastel põlvedel oleks siin hea elada.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Euroopa Parlamendis eelistan tegutseda majanduse ja rahanduse, aga ka tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles