Euroopa Parlamendi valimistele läheb umbes 37 protsenti Eesti kodanikest, kelle seas on enam vanemaealisi ja kõrgema haridusega inimesi, näitas TNS Emori uuring.
Vaid kolmandik eestlastest läheb kindlasti europarlamendi valimistele
46 protsenti üle 51-aastastest ja 48 protsenti kõrgharitutest vastas, et läheb kindlasti europarlamendi valimistele.
Rahvus ega sugu vastuseid ei mõjutanud. Samas oli viis aastat tagasi tehtud uuringu järgi muust rahvusest inimeste seas kuus protsenti rohkem kindlaid valimistele minejaid.
Madalaima sissetulekuga inimeste seas on uuringu järgi valimisaktiivsus madalaim.
Ka on suuremates linnades elavad inimesed potentsiaalselt kindlamad valimistele minejad.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et tulemused teda eelmiste uuringutega võrreldes ei üllatanud: «Protsendid ei ole küll täpselt samad, aga üldised trendid on sarnased. Näiteks see, et kõrgema haridusega ja vanemaealised on aktiivsemad valijad.»
Voogi sõnul võib eeldada, et tegelik valimisaktiivsus tuleb sellele prognoosile sarnane: «Selle lähedale see tegelik valimisaktiivsus võiks tulla antud hetkel prognoosides.»
Nii prognoosis eelmiste valimiste eelne aprillikuine uuring, et valima läheb 35 protsenti kodanikest. Tegelik valimisaktiivsus oli ligi 44 protsenti.
37 protsenti vastanutest valisid kümnepallisüsteemis kõige kõrgema numbri ehk selle, et lähevad «kindlasti valima».
Uuringu tegemise ajal ei olnud siiski kampaania veel aktiivselt alanud, mis võib Voogi sõnul veel valimisaktiivsust muuta.
Maikuus korraldab TNS Emor veel ühe uuringu.