Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Üksikkandidaat hollandlane Joeri Wiersma (Euroopa Vilepuhujate Partei) leiab, et Euroopa Liit ei tohiks muutuda Ameerika Ühendriikideks (USA). "Seega võiksid ühised maksud minna vastuollu liikmesriikide autonoomia ja vabadusega".
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Rooma leppega loodi 1957. aastal Euroopa Majandusühendus, mis sai aluseks praegusele Euroopa Liidule. Maastrichti leppega (1993) sai Euroopa Majandusühendusest Euroopa Ühendus, millele järgnes 2009. aastal Lissaboni lepe, misläbi Euroopa Ühendusest sai Euroopa Liit. Majanduslik, poliitiline ja juriidiline koostöö kasvab üha enam ja enam. Üksikud liikmesriigid ei tohiks siiski kaotada omaenda autonoomiat ja vabadust ega oma ajaloolisi kultuure, traditsioone, väärtusi ja identiteete.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
EL peaks tegelema ka kaitsepoliitikaga ega pidama seda üksnes NATO vastutuseks. Nii nagu EL tahab sekkuda lambipirnide ja suitsuvabade kohvikutega, tuleks samuti tegeleda üksteise poliitikatega välisvaenlaste eest kaitsmise vallas. Muuseas: sama kehtiks õhusaaste kriteeriumite kohta. Miks on erinevatel liikmesriikidel täiesti erinevad kriteeriumid õhusaaste osas?
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
EL ei tohiks muutuda Ameerika Ühendriikideks (USA), seega võiksid ühised maksud minna vastuollu liikmesriikide autonoomia ja vabadusega. Kui miski peaks olema ühine, siis pigem see, et vähendada sotsiaalseid erinevusi ja ühtlustada praeguse seisuga üüratult erinevaid sotsiaalpoliitikaid.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Jah, ELi institutsioonide finantssüsteeme tuleks täielikult reformida. Näiteks Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF), mis loodi 1999. aastal pärast Euroopa Komisjoni skandaali ja tagasiastumist, ei toimi ikka veel õieti. Pettusevastase Ameti ülesanne on kaitsta Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni jms eest. OLAF ei tegutse liikmesriikides, millel on oma prokuratuurid, vaid rohkem Euroopa institutsioonides, kus riikide uurimisasutustel ei ole mingeid volitusi välja arvatud kui [need on antud] OLAFi taotlusel. Et oma mandaati edukalt täide viia, on aga vaja absoluutset sõltumatust. Reaalsuses sõltub OLAF aga Euroopa Komisjonist ja tegutseb ilma piisava järelevalveta.
Parlamenditoetuste osas toimuvad maksumaksja raha pidevad väär- ja kuritarvitused ja eksimised, seega on vastus selge: praegused kulud ja toetused on kaugelt liiga kõrged. Mis veelgi enam, ma olen vastu saadikupuutumatusele, ma vähendaksin kuninglike perekondade ning valitsuste ja parlamentide liikmete puutumatust. Miks peaks kuningal olema täielik puutumatus ja puusepal mitte? Monarhia peaks olema ainult tseremoniaalne.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Euroopa rolli tuleks suurendada näiteks õhusaaste osas, Belgias ja Hollandis näiteks on täiesti erinevad normid mille puhul väljastatakse õhusaaste hoiatus. Normid peaksid olema sarnased, elanikkonna turvalisuse huvides.
Teine koht kus Euroopa rolli tuleks suurendada on praegune kaitsepoliitika.
Euroopa rolli tuleks vähendada väiksemates asjades ja valdkondades nagu see, et postiljon ei tohi Euroopa seadustest lähtuvalt kanda lühikesi pükse. Euroopa roll peaks vähenema vähemtähtsates küsimustes.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit käituma Krimmis kriisi kontekstis?
EL ei peaks üksnes kehtestama Venemaale vajalikud majanduslikud sanktsioonid, vaid panema ka tugevamini paika sisemise kaitsepoliitika. Mis ei põhineks ründestrateegial, vaid pigem kaitsestrateegial. Praeguses olukorras on näiteks väga realistlik tõsta mere- ja lennuväe võimekust Balti regioonis.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Minu arvamus on, et piirangud ja reeglid ei tohiks puudutada lambipirne ja mehhaanilisi hambaharju. EL peaks tegelema suuremate küsimustega nagu rahva turvalisus, rahvatervis ja kodanike kaitse lähtuvalt täidesaatva (Euroopa Komisjon), seadusandliku (Euroopa Parlament) ja kohtuvõimu (Euroopa Inimõiguste Kohus) lahususest vastavalt Montesquieu’ printsiibile. Euroopa tuleviku konvent lähtus 2000. aasta Nice’i lepingust, millega pandi alus Euroopa konstitutsiooni kehtestamisele. Selles kontekstis tuleks Euroopa konstitutsiooni edasi arendada.
8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis - mis komisjonis, mis valdkondades?
Euroopa Vilepuhujate Partei (EVP) esindajana peaks minu roll olema võidelda parlamenditoetuste vastu ja võtta meetmeid nende kuritarvitamise vastu, nagu ka teist liiki rikkumiste vastu. Väga on vaja muuta poliitika kehtestamine ja otsuste tegemine Euroopa Liidu institutsioonides läbipaistvamaks ning puhuda vilet iga kord, kui see on vajalik. Samuti on vaja jälgida avaliku raha kasutamist ning hoida silm peal sellel, mis tegelikult toimub. Poliitik peakski sisuliselt olema vilepuhuja oma valijate hüvanguks, esindades rahva häält. Minu võtmesõnad on Avatus, Usaldusväärsus ja Ausus. Vaja on sotsiaalsemat suhtumist, paremaid sotsiaalseid tingimusi puuetega ja vanematele inimestele. Koolilastele ja -noortele tuleb pakkuda toetust võitluskunstide viljelemisel (nagu nt karate, džuudo, aikido, ju-jutsu) tõstmaks nende enesekindlust, eneseväärikust ja sitkust. On vaja kaitsta olemasolevat vaba ruumi, kaitsta privaatsust, toetada Toidupanka (abiks raskustes inimestele), pakkuda paremaid taastumisprojekte sõltlastele.
Kõige kasulikumad peaksid minu teadmised, siirus ja otsekohesus olema juriidiliste küsimuste, siseasjade ja finantsküsikmustega tegelevates [Euroopa Parlamendi] komisjonides.