Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Keskerakonna viies number Enn Eesmaa leiab, et enne maksude ühtlustamist tuleks kehtestada riiklik pensionimiinimum kõikjal Euroopa Liidus.
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Viiest pakutud võimalusest valin kindlasti kolmanda. Olen alati kuulunud nende hulka, kelle arvates tegi Eesti ainuõige otsuse ühinedes Euroopa Liiduga. Mind on algusest peale rohkem köitnud euroopalikud väärtused, vähem materiaalne, ennekõike rahaline kasu, mida liitumine Euroopa Liiduga kaasa tõi. Seegi on oluline, kuid mitte otsustav. Tõsi – teoreetiliselt, seadusandlikult on Euroopa Liit täna täiuslikum, kui EL seda on igapäevaelus praktiliselt. Seda rohkem tuleb teha rohkem ja teha paremini. See pole kerge, sest EL liikmesriikide tase on väga erinev, mis pakub me esindajatele Brüsselis tööd ja tegevust veel pikkadeks aastateks.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Euroopa Liit peab kindlasti jätkuvalt tegelema kaitsevaldkonnaga, täna isegi rohkem, kui veel hiljuti ette nägime. Loomulikult peame tegema seda koostöös NATO-ga, kelle liikmesriikide hulgas on mitmed Euroopa Liidu riigid, neist mõned militaarmõttes väga olulised.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Euroopa Liit on juba mitmetes aspektides ühisruum. Kas seda veelgi laiendada? Selleks peavad liikmesriikide esindajad ühisotsusele jõudma. See ei juhtu üleöö, sest raske on ette kujutada vähemarenenud liikmesriikide rohkeid ühismõtteid Euroopa Liitu finantsmajanduslikult üleval hoidvate rahvaste, ennekõike sakslastega. Enne maksude ühtlustamist näeksin meeleldi riikliku pensionimiinimumi kehtestamist kõikjal Euroopa Liidus.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Raha pole kunagi piisavalt. Eesti jaoks oleks oluline, et Euroopa Liit rahastaks rohkem sotsiaalsfääri valdkondi, samuti panustaks senisest rohkem töökohtade loomisesse. Sektoreid, mida toetada on väikeste ressurssidega rahvaste jaoks palju.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Euroopa roll peaks kasvama rahvusvahelisel tasandil. Eriti vajalik oleks see riikidele, kelle võimalused maailmapoliitikas kaasa rääkida on napid. Senisest rohkem võiks olla euroopa-tunnetust meis kõigis. Tänini räägivad ju paljud meist Euroopa Liidust, kui millestki, mil vähe kokkupuuteid Eestiga. Väga vähe on Euroopa Liidu kogemusi Eesti probleemide lahendamiseks soovitanud ka Eestist valitud eurosaadikud. Need 6 inimest ei lähe Brüsselisse ju otseselt Eesti asja ajama. Nad ajavad sotsiaaldemokraatide, konservatiivide ja liberaalide asju. Kui hästi see õnnestub või õigemini ei õnnestu Riigikogus teavad ju kõik.
Tõsi, Euroopa parlamendis puudub opositsioon – on vaid erinevad võimalused asjade käiku suunata ja muuta. Seda otsustavad valimistel Euroopa Liidu kodanikud. Me saadikud peaks Eestisse senisest hoopis rohkem tooma euroopalikkust. Oma maailmavaatest lähtuvalt loomulikult. Brüsselis raportite kirjutamine on küll oluline, kuid mina pean me saadikute peamiseks rolliks pigem Euroopa Liidu ühisideede esindamist ja propageerimist Eestis. Senised saadikud pole seda kuigivõrd suutnud. Ehk seetõttu ongi nad rahvale kaugeks jäänud, nende tegevust pole märgatud, kui aga märgatakse, siis tavaliselt kriitiliselt.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Arvan, et Euroopa Liit on Ukraina küsimuses käitunud adekvaatselt. Raske on ju ette kujutada, et Brüssel läheks relvajõuga olukorda muutma. Võimatu on koostööd teha, kui üks osapool mängib ragbit ja teine malet. Sanktsioonid on tsiviilühiskondades tõsised signaalid. Kui need pole küllaldased on probleem mitte kritiseerijais vaid nendes, kes vilistavad kokkulepete ja heade tavade peale.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Euroopa Liit tegeleb ju enam-vähem kõige ja kõigiga. Loomulikult esineb ülereguleerimist, mis hõõglampide puhul oli ajendatud küll üllast eesmärgist. Keskkonna kaitse on teema, mille osatähtsus sel sajandil vaid kasvab.
8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis - mis komisjonis, mis valdkondades?
Rohkem oleks huvitatud tööst välis- ja kaitsekomisjonis. Ka kultuurivaldkonnad, eriti meediateema on mulle jätkuvalt olulised. Paraku on meie saadikuil suhteliselt vähe võimalusi kaasa rääkida komisjonidesse määramisel. Seda otsustavad fraktsioonide juhid. Seepärast võiks me eurosaadikud olema pigem mitmekülgse ettevalmistuse ja küllaldase töökogemusega, kui nii-öelda ühel pillil mängijad. Nende tegevust hõlbustavad ka isiklikud nõunikud ja abilised, mis Riigikogu saadikuile on ju ennekuulmatu luksus.