Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Keskerakonna 11s number Ester Tuiksoo leiab, et astmelise tulumaksu Eestisse toomisest oleks meie riigile kindlasti kasu.
8 küsimust kandidaadile: Ester Tuiksoo
13. aprill 2014, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Süvenedes nendesse viide Euroopa tuleviku võimalustesse tundub mulle, et igas valikus on oma sobilikud ja vähem sobilikud võimalused. Kindlasti on oluline üle 50 aastane minevik kui ka viimaste aegade arengutele tuginevad tuleviku valikud. Euroopa Liit ei ole olnud valmis nii mitmekski üllatuseks nagu finantskriis, julgeoleku teemad jms. Seega, loomulikult on olulised EL julgeoleku-, välis-, fiskaal-, sotsiaal-, finantspoliitika, Ühtse Põllumajanduspoliitika ja finantsperspektiivi läbi vaatamised. Kui ühised või tugevad need poliitikad on, vajaks minu arvates mitmetasandilist arutelu. Ja kindlasti arutelu rahvaga. Eesti näitel võime öelda, et EL on siiski meie igapäeva elus kusagil kaugel ja alati ei tunnetata selle mõju. Tegelikult on väga vaja inimestele selgitada EL-ga seotud teemasid.
Olen väljendanud juba ka varem, et näiteks ainsast ühtsest poliitikast, mida on Euroopa Liidu Ühtne Põllumajanduspoliitika (ÜPP), ei teata Eestist muud, kui lihtsalt seda, et põllumajandustoetused on suunatud ka Eesti põllumehele. Miks see nii on, kui kaua see nii on, mida tähendab üldse tänane konkurentsivõimeline toidu tootmine – sellest on ikkagi vähe räägitud. Näiteks ÜPP tekkis algselt ühinenud terase ja söetööstuse maades ju selleks, et korvata toidu puudust – vaieldi 4 aastat ja siis see sündis. Seda me teame kõik, et toidu tootmine( põllumajandus) on oluline julgeolekupoliitiline teema. Jah, lähiajaloost mäletame ühte peaministrit, kes arvaski, et milleks meile põllumajandus, toome kõik sisse... Loodan, et sellised arvamused kunagi enam ei kordu.
Arvan, et Postimehe poolt väljapakutud 5 valiku vahel valides – enam sobilikke mõtteid on 4 ja 5 valikus.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
EL peaks kindlasti tegelema ka kaitsevaldkonnaga, sest seda ei ole kunagi „palju“. ELi olulisi ülesandeid on loomulikult rahu tagamine nii liikmesriikides kui ka maailmas. Kindlasti on see ka läbi aegade õnnestunud, aga ikkagi viimaste sündmuste valguses on rahu ja julgeoleku tagamine ülioluline, loomulikult ka Eesti jaoks.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Sellele küsimusele põhjalikult vastates oleks vaja käsitleda mitmeid analüüse ja uuringuid, kuid ka siis ei saaks anda ühest „õiget” vastust. Liidu liikmesriigid on finantspoliitiliselt väga erinevad ja finantskriisis tulid ka need erinevused selgelt välja – nt Kreeka, Iirimaa, Portugal jne. Kõige õigem on EL-il püüelda liikmesriikide finantsjuhtimine tasakaalu ja kontrolli alla saada, seejärel alles saame rääkima hakata järgmistest muudatustest. Kuna aga Euroopa Liidus on laialdaselt kasutusel astmeline tulumaks, siis oleks selle euroopaliku süsteemi toomine Eestisse kindlasti meie riigile kasuks.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
EL on ajas arenev ja kindlasti on erinevatel aegadel struktuuri siseselt erinevad vajadused. Maade tasemed ei ole ka ju võrdsed – tuginen jälle Ühtsele Põllumajanduspoliitikale, kus praegune süsteem ei taga ikka veel liikmesriikidele võrdset konkurentsi ühisel turul.
Samas on ka liigselt palju põhjendamatut bürokraatiat, mis vajaks kindlasti üle vaatamist. Mõnikord tundub, et keskkonna valdkond on EL-is vähemalt Eesti jaoks üle reguleeritud.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Vaadates Eesti pilti, siis teede korrastamist peaks meil rohkem toetama, meie teed on võrreldes teiste liikmesriikide teedega viletsas olukorras,
Samuti laste olukord. 10 aastase ELi liikmesriigi kohta on Eestis liiga palju vaesust ja puuduses elavaid lapsi. Nendes valdkondades näen Euroopa poolset sekkumise vajadust. Nagu juba mainisin, siis keskkonna teemad võiksid olla rohkem meie enda reguleerida ja otsustada. Muidugi ka omamaise toidu propageerimine võiks olla vabamalt riigi tasandil otsustada s.h. koolipiima ja koolipuuviljaga seotud otsused. Mõistlik on ka tulevast aastast piimakvoodi kaotamine.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Omamata kindlasti kogu informatsiooni, ootaks kiiremaid ja kindlamaid diplomaatilisi ning majanduspoliitilisi otsuseid.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Mõnikord EL üllatab selliste detailidesse laskuvate otsustega, mida bürokraadid erilise täpsusega asuvad ka nõudma ja täitma. Teie poolt küsitud kahele teemale meenub veel üks absurdsus, milleks oli turule lubatava banaani kõverus. Eks neid on veelgi ja suure süsteemi puhul juhtub ka eksimusi. Oluline on rumalate kulude vältimine, seega peab selliseid olukordi jälgima ja võimalusel sekkuma.
8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
Tegeleksin meelsasti Ühtse Põllumajanduspoliitika ja maaelu teemadega. Arvan, et sellest tööst oleks Eesti Põllumajandus- ja toidutootmisvaldkonnale kasu.