Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Keskerakonna kaheksas number Kerstin Oudekki Loone arvab, et Euroopa eesmärk peab olema ühtlustada heaolu: pakutavate avalike teenuste taseme ja kättesaadavuse. Siis saab otsida lahendust, milline maksusüsteem konkreetses riigis on selle eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam. On selge, et heaolu tõusuks ja majanduse virgutamiseks tuleb kohe loobuda kasinuspoliitikast.
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad?
Euroopa Liit sündis iseseisvate riikide koostööna ning peab selleks jääma: igal inimesel on õigus iseennast valitseda, igal rahval on õigus enesemääramisele. Euroopa ei tohi muutuda bürokraatide juhitud föderatsiooniks vaid jääma suveräänsete riikide koosvõrgustikuks, mille poliitikate keskmeks on inimene ja tema võimalus elada head elu. Ühispoliitikad peavad lähtuma paindlikkuse põhimõttest, võib eeskujuks võtta NATO analoogi: Prantsusmaa on kasutanud võimalust loobuda teatud struktuuridest (ja neisse hiljem uuesti siseneda), olles siiski alliansi liige. Näiteks euro puhul peaksid liikmesriigid üle vaatama, kas ühisraha oli nende majandusele kasulik ning sellest vajadusel ka loobuda. Kui kõik loobuvad, siis lihtsalt ei olnudki majanduslikult hea valik. Kui mõned loobuvad, siis uus ala ongi tugevam, sest see ühendab sarnasemaid majandusi. Kuid ka sel juhul on ilmne, et euroala rahandus vajab tugevamat poliitilist kontrolli.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Euroopa riikidel on juba praegu NATOs absoluutne enamus, selles mõttes ei ole tarvis uut struktuuri luua. Samas on NATOl väga spetsiifiline ajalooline kuvand ja ülesehitus, võib-olla tuleks lihtsalt NATO juhtimisprintsiipe mõnevõrra muuta, et olla kindel kollektiivses juhtimises ning Euroopa huvide selges kaitses. Ei tohi aga unustada, et Euroopa esmane julgeolek peitub heaolus, ühetaolises heaolus, mis on tagatud kõikide liikmesriikide kodanikele. See tähendab, et esimene samm peab olema lõpu tegemine praegusele „kahe Euroopa“ süsteemile, kus vaeste ida-Euroopa pakub rikastele lääne-Euroopa suurkorporatsioonidele odavat tööjõudu ja soodsat maksukeskkonda, saades vastu vaid klaashelmeid.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Maksud on tehniline võte, mille abil lahendatakse poliitilist ülesannet. Euroopa eesmärk peab olema ühtlustada heaolu: pakutavate avalike teenuste taseme ja kättesaadavuse. Siis saab otsida lahendust, milline maksusüsteem konkreetses riigis on selle eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam. On selge, et heaolu tõusuks ja majanduse virgutamiseks tuleb kohe loobuda kasinuspoliitikast. Euroopa Liidu riikide rahapoliitika peab olema aktiivne ning praeguses olukorras tuleb rahapakkumist suurendada.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri - näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Iga eelarverida peab olema õigustatud. Euroopa Liidu eelarve peab katma ühisinstitutsioonide ja ühistegevuste funktsioneerimise, selle, et Euroopa ühised eesmärgid saaksid rahastatud. Tänases Euroopas on kindlasti oluline panustada senisest rohkem töökohtade loomisse, suunata raha reaalsesse majandusse. Bürokraatia vähendamiseks peaks kindlasti olema liikmesriikidel senisest suurem võimalus käsutada regionaalarengu ja sektoriaalseid fonde, kuid see peab olema allutatud auditisüsteemile, mis näitab, kuidas ettevõetud sammud aitasid meie ühiste poliitiliste eesmärkide – näiteks täistööhõive – suunas liikuda.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Euroopa ülesehitus peab olema paindlik ja kohanduv, nagu kõik edukad süsteemid. Kui Euroopa jääb aga seesuguseks nagu praegu, kus seda juhitakse rangelt, jäigalt, karistavalt ning kus ei respekteerita rahvaste kultuurilisi erinevusi, siis hakkavad aina enam ja enam korduma kreeka-tüüpi katastroofid. Üks imeline rahvas ja nende funktsioneeriv majandus on kasinuspoliitikate autoritaarse diktaadi all pandud tingimustesse, mis ei ole Euroopale kohased. Vähem jäika Euroopat, rohkem paindlikku Euroopat!
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Praegu on kõige olulisem küsida, kuidas saavutada olukord, et Ukrainas ei tekiks ei kodusõda ega veniks kriis ka pikaajaliseks ebastabiilsuseks. EL ei saa lubada endale kriisikollet oma uste ees. Föderaalne struktuur, mille on väljapakkunud Ameerika Ühendriikide riigisekretär Kerry, on siin üheks võimalikuks mõistlikuks lahenduseks, vähemalt ajutiselt. Kuid kriisi möödumisel peab EL selgelt võtma ette samme Ukraina majanduskasvu toetamiseks ja mitte teda kasinusega eemale tõukama: mida kõrgem ja ühetaolisem on riigi heaolu, seda turvalisem ja stabiilsem see on.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Regulatsioonide üle ironiseerida on lihtne. Samas lähtub reguleerimine väga olulistest eesmärkidest: keskkonnakaitse, tarbijate kaitse, vaba konkurentsi kaitse. Kahjuks on huvigruppide hääl tihti tugevam, kui Euroopa kodanike hääl. Ma ei ole EL regulatsioonide vastu, aga see tähendab, et ka tarbijate, kodanike, keskkonnakaitsjate lobby peab olema sama kuuldav, kui praegune tootjate lobby; kõigi nende organisatsioonide tegevus peab olema valijatele jälgitav. Ja muidugi, ühiste reeglite ellurakendamine peab olema paindlik, vastavalt liikmesriigi oludele.
8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis - mis komisjonis, mis valdkondades?
Minu peamine valdkond on immigratsioon ja tööturg, samas mul on ka senine kogemus EL välismissioonidel osalemisest. Ma näeksin ennast eelkõige tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjonis, aga ka arengukomisjonis või välisasjade komisjonis. Soovin luua parlamentaarset uurimiskomisjoni immigrantide olukorra kohta Euroopa tööturul.