8 küsimust kandidaadile: Marko Mihkelson

Aivar Reinap
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TLNPM2:RIIGIKOGU VÄLISKOMISJON, MARKO MIHKELSON :TALLINN, EESTI,12MAR13
Riigikogu väliskomiskoni esimees MARKO MIHKELSON
pl/FOTO PEETER LANGOVITS/ POSTIMEES
TLNPM2:RIIGIKOGU VÄLISKOMISJON, MARKO MIHKELSON :TALLINN, EESTI,12MAR13 Riigikogu väliskomiskoni esimees MARKO MIHKELSON pl/FOTO PEETER LANGOVITS/ POSTIMEES Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. IRLi kolmas number Marko Mihkelson leiab, et tänases maailmas sõltub Eesti julgeolek ja heaolu eeskätt sellest, kui edukalt suudame oma häält rahvusvaheliselt kuuldavaks teha ning oma huvisid kaitsta. "Mida rohkem on Eestil sõpru ja liitlasi, seda kindlam on meie tulevik. Eesti huvides on aktiivselt kujundada uut Euroopat, mis tagaks meile suurema julgeoleku, konkurentsivõime ning tõusva elatustaseme."

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Tänast Euroopat pole võimalik muuta revolutsioonidega. Samas minevikus istumine ei passi kuidagi nende muutustega, mis maailmas toimuvad. Seepärast toetan kolmandat teed ehk siis julget sammumist tulevikku. Eestil on tänaseks settinud piisavalt hea kogemus selleks, et Euroopa tuleviku kujundamisel aktiivne osaline olla. Meile on väga tähtis, et Euroopa Liit kujunes senisest ühtsemaks ja toimevõimekamaks, aga samas ka kodanikele arusaadavamaks ning oma otsustusprotsessis läbipaistvamaks. Kui maailmas on edukas Euroopa oma huvide ja väärtuste kaitsel, siis on edukas ka Eesti.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liit peaks kaitseküsimustes kindlasti rohkem tegelema. Juba üksnes see, et meie julgeolekustrateegiat pole suudetud uuendada 2003. aastast alates, näitab mahajäämist. Miks kulutab Euroopa Liit lahinggruppide väljaõppele, kui me neid ei kasuta operatsioonidel. Kaitsekoostöö ei tohi taanduda sotsiaalabisüsteemiks. Samas on ilmne, et niigi piiratud kaitsekulutuste juures oleks arutu dubleerida vaba maailma ühiskaitset. Seda peaks tegema NATO. 

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa Liit on täna ikkagi riikide liit, mistõttu mingist ühisest maksuruumist pole päriselt kohane rääkida. Riigid on oma arengus piisavalt erinevatel tasemetel. Pigem on küsimus selles, kas senine Euroopa Liidu eelarve kulude pool on kõigiti vastav nene eesmärkidega, mis muudaks ühenduse konkurentsivõimelisemaks.  

4. Kas EL peaks muutma eelarve struktuuri, mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama. Kas praegused kulutused on piisavad.

Raha pole kunagi palju. Ka Euroopas saab alati kulutada rohkem, kuid pigem on küsimus ikkagi eelarve struktuuris. Innovatsiooni, teaduse ning arenduse tähtsustamine on viimastel aastatel küll kasvanud, kuid siin me jääme ikkagi oluliselt maha näiteks mitmetest Aasia riikidest, rääkimata Ameerika Ühendriikidest. Kulutused põllumajandusele on proportsionaalselt liiga suured võrreldes teiste valdkondadega, kuid siingi on trend õiges suunas. Väga tõsine küsimus on ikkagi tehtavate kulutuste läbipaistvuse puudulikkus. Euroopa Liit kulutab näiteks kümneid miljardeid eurosid arenguprogrammidele muus maailmas, kuid nende kulude sisust ja tulemuslikkusest on vähe teada.

5. Millistes valdkondades näete EL rolli suurendamise vajadust, kus see võiks väiksem olla?

Euroopa Liit peab oluliselt kasvatama oma rolli välis- ja julgeolekupoliitikas. Seal rakendatavad vahendid  või kulutuste iseloom ei vasta nendele väljakutsetele, mis meid piiridel ja maailmas varitsevad. Kui siin oleme pehmed, siis on meil ka keerulisem kaitsta oma enda väärtusi ning samas ka kaubandushuvisid üle maailma. Euroopa peaks tulema välja mugavustsoonist ning pürgima tagasi maailma innovatsiooni keskuseks. See on pikaajalise edu pant, vastasel korral muutume koopiamasinateks. Või kui me ei suuda tulevikku kujundada, siis jääme teistele muuseumiks kunagisest hiilgusest.

6.  Kuidas peab EL käituma Venemaaga Krimmi kriisi kontekstis?

Euroopa Liit on tänaseks Krimmi küsimuses teinud absoluutse miinimumi, olnud ühtne Venemaa tegevuse taunimisel ning kehtestanud esimesed sanktsioonid. Täna on aga eriti oluline Euroopa Liidu poliitika muutmine Ukraina suunal tervikuna. Me peame andma Ukrainale liitumisperspektiivi, sest Ukraina on Euroopa riik ningkui ta täidab vastavad eelsammud, siis tulevikus peaks olema tal võimalik ka Euroopa Liidu liikmesmaaks saada. Nüüd ja kohe tuleb aga toetada Ukraina majanduse jalulpüsimist, eriti energeetika sektoris, ning samas hea nõuga aitama nende reformide läbiviimisel. Eelolevad kuud on kriitilise tähendusega, sest vaba Ukraina tugevdab julgeolekut ja värskendab vabaduse mõistet kogu Euroopas.

7.  Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Seesugused regulatsioonid on minu arvates just need bürokraatlikud ning korruptsioonihõngulised sammud, mis lükkavad inimesi Euroopa ideest kaugemale. Efektiivsus ja parem majandamine on mõistetavad, kuid banaanikõveruste mõõtmine või oliiviõli pudelite disain ei tohi olla Brüsseli bürokraatia kätes. Seda peab otsustama vaba turg.

8.  Millistes valdkondades näeksite end tegutsemas - millises komisjonis?

Euroopa Parlamendis keskenduksin eeskätt meie julgeolekut tugevdavate  ning rahvusvahelise konkurentsivõimet kasvatavate poliitikate elluviimisele. Kuna Riigikogus olen 11 aastat töötanud väliskomisjonis, siis oleks loogiline samas valdkonnas jätkamine ka Euroopa Parlamendis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles