Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

8 küsimust kandidaadile: Tanel Talve

«Euroopa föderaliseerumise protsess ju käib ja ma ei arva, et see Eesti jaoks halb variant on»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tanel Talve | FOTO: Erakogu

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Üksikkandidaat Tanel Talve leiab, et Euroopa Liidu tuleviku suhtes erilisi valikuid enam ei ole, sest föderaliseerumise protsess juba käib.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina

Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Ma arvan, et siin ei ole meil väga midagi valida enam – Euroopa föderaliseerumise protsess ju käib ja ma ei arva, et see Eesti jaoks halb variant on. Usun, et ka föderaalses Euroopas saab Eesti seista oma rahvuslike huvide eest. Üks ei välista ju teist. Peagi tööle asuva Euroopa Parlamendi uues koosseisus võikski Eesti saadikute peamine ülesanne olla pidev selgitustöö, isegi juhtohjade haaramine ELi uuendamise protsessis. Et aastaks 2018, kui Eestist saab ELi eesistujamaa, oleksime jõuliselt selle uuendusprotsessi eestvedajad. On ju selge, et kõik eelnõud ja kavad on lõpuks selle inimese (riigi) nägu, kelle arvutis on mustand, mida lõpptulemuse saavutamiseks kasutatakse. Nii et meie eesmärk võiks olla Euroopa Liidu tulevase konstitutsiooni mustand n-ö enda arvutis hoida.

Olen seisukohal, et pigem suurem selgus föderaalses Euroopas kui praegune segadus. Isegi selle üle vaieldi nädal aega, kes läheb Euroopa Liidule antud  Nobeli rahupreemiat vastu võtma, mis siis veel ühtsest,  kiirest ja operatiivsest välis- või majanduspoliitikast rääkida.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATO-le), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage, miks.

Euroopa Liit tervikuna ja iga riik eraldi peab tähtsaks pidama iseseisvat kaitsevõimet. Ühtse kaitsepoliitikaga EL on ka NATO kontekstis tõsiseltvõetavam partner oma ülemere naabritele Ameerika mandrilt. Kuid ära ei tohiks unustada, et kõige suurem julgeolekuoht nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides eraldivõetuna on halb elukeskkond, virelev majandus ja koostöö puudumine. Seega ei tähenda julgeolek vaid kitsalt sõjalist kaitsevõimet, vaid inimeste heaolu suurendamist, vaesuse ja tööpuuduse vähendamist ning tihedat koostööd liikmesriikide vahel. Kui Euroopa Liidul puudub ühtne ja selge arusaam ja kokkuleppe nendes küsimustes, ei saa me rääkida kaitsevõimest.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Siin peab kindlasti kuulama oma ala spetsialistide arvamust, aga sisetunne ütleb küll, et mida selgem, arusaadavam ja ühtlasem Euroopa Liidu sisene maksusüsteem on, seda lihtsam on ka äri ajada. Siin võib küll rääkida vajadusest igal liikmesriigil eraldi oma majandust maksude muutmisega reguleerida, kuid nii me jõuamegi jälle vajaduseni föderaalsema rahvusriikidest koosneva ELi järele. Ja veel kord – kõik ju praegu selles suunas liigubki – fiskaalleping on olemas, paneme siia juurde veel panganduskoostöö, liikmesriikide poolt riigieelarve koostamisel aluseks võetavad põhimõtted jms. Mis see muud on kui föderalism. Samas peab muidugi tunnistama, et ELi riigid ei ole kõik võrdselt valmis ühisteks ja ühtlasteks maksudeks.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri– näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Ma olen sügavalt mures ELi liikmesriikides valitseva ükskõiksuse pärast oma kaitsekulutustesse. Mis julgeolekust me räägime, kui paljudes riikides on toimunud tõsine kaitse-eelarve kärpimine. Kusjuures seda on tehtud pärast niigi aastaid kestnud sõjaliste vajaduste alarahastamist. On kaheldav, kas Euroopa Liidul on võimet täita tavapäraseidki kaitse- ja julgeolekunõudeid, rääkimata stabiilsusest lähedastes piirkondades, näiteks Aafrikas. Ma väga loodan, et maski eest heitnud Venemaa agressioon paneb Euroopa ühtselt tegutsema ja pea liiva alla peitmise asemel otsustavaid samme astuma.

Kuigi Euroopa Liit on oma tegevuskulusid üsna aktiivselt kärpinud, on siin veel palju ruumi mõistlikumaks majandamiseks. Eriti tobe on saadikute sõelumine Brüsseli ja Strasbourgi vahet, kusjuures edasi-tagasi ei rända mitte ainult inimesed, vaid tonnide kaupa paberimajandust. Eesti võiks oma praktikas edukalt läbiproovitud e-riigi võimalusi palju aktiivsemalt ka euroliidu tööks välja pakkuda ja vabanevad rahasummad suunata näiteks 25 miljoni lapse aitamiseks, kes täna Euroopas allpool vaesuspiiri elavad.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Põhimõte võiks olla lihtne – üldtähtsates küsimustes Euroopa n-ö keskvõimu otsused ja igapäevaelu toimimiseks vajalikud tegevused liikmesriikide enda teha. Loomulikult ei ole mõtet jaburaid pisiasju otsustada ELi tasandil, näiteks kurkide kõverust jms. Arvan, et ühtne välis-, energia-, julgeoleku- ja majanduspoliitika peaks olema ikka keskvalitsuse otsustada.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suhtes käituma Krimmi kriisi kontekstis?

Taas – täna on häda selles, et ELil pole ühtset arusaama ka selles küsimuses. Meil on siin tegemata töö kokkuleppele jõudmises, kuidas sellistes olukordades käituda. Venemaad kui julgeolekuohtu on selgelt alahinnatud. Samas on tunda, et nüüd ollakse siiski justkui unest ärgatud ja kuigi avaldused stiilis “mõistame hukka” ja “ei kiida heaks” võivad tunduda liialt ümmargused ja jõuetud, on tänaseks astutud ka jõulisemaid samme. Seda enam vajame me praeguses olukorras selget ja üksmeelset välis-ja julgeolekupoliitikat ning mine tea, võib-olla viimase aja sündmused panevad Euroopat rohkem koostööd tegema.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

On ju mõistetav, et keskkonnasääst on globaalne teema ja annab efekti vaid siis, kui võimalikult paljud sellele tähelepanu pööravad. Ei aita, kui vaid mõned liikmesriigid sellega tegelevad. Omaette küsimus on see, kas just tolmuimejad ja hõõglambid on see peamine probleem, kui samal ajal mugavusega harjunud inimesed näiteks konditsioneeridel pidevalt unnata lasevad. Eestlased veel mäletavad, kuidas kokkuhoidlikult elada ja paljud elavad olude sunnil siiamaani ülimalt efektiivselt oma vähest sissetulekut kasutades, Lääne-Euroopas on see mugavuse ja raiskamisega seotud probleem palju teravam.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis? Mis komisjonis, mis valdkondades?

Komisjoni ei ole veel valinud, teistest vast enam pakub huvi regionaalarengu komisjon. Valdkonnad, milles suudan kõige rohkem kaasa rääkida, on turism, maaelu areng, aktiivne kodanikuühiskond.

Tagasi üles