Seekordsetel kohalikel valimistel said valijad esmakordselt katseliselt kontrollida, kas nende elektrooniliselt antud hääl on nende tahte kohaselt e-hääletamise süsteemile edastatud, ning seda võimalust kasutas ligi 4700 valijat.
Esmakordselt kasutas e-hääle kontrollimise võimalust ligi 4700 valijat
20. oktoober 2013, 21:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-hääletuse komisjoni andmetel kasutas elektroonilise hääle kontrollimise võimalust 4696 inimest ehk 3,43 protsenti elektrooniliselt hääletanud inimestest. Komisjoni esimees Tarvi Martens oli selle tulemusega väga rahul, öeldes, et hea olnuks tulemus juba siis, kui häält oleks kontrollinud kaks protsenti e-hääletanuid.
Aasta eest võttis riigikogu vastu seaduse, mille kohaselt saab valija kontrollida, kas tema elektrooniliselt antud hääl on edastatud tema tahte kohaselt e-hääletamise süsteemile. Seaduse järgi ei rakendata e-hääle kontrolli enne 2015. aastal toimuvaid riigikogu valimisi, kuid katsetada sai seda süsteemi vabariigi valimiskomisjoni otsusel juba tänavustel kohalikel valimistel. E-hääle kontrolli katseline tarkvararakendus loodi kõige levinumale operatsioonisüsteemile Android.
Parlamendi põhiseaduskomisjon on märkinud muudatust selgitades, et katsetuse tulemustel ei ole õiguslikku tähendust, küll aga saab selle käigus süsteemi toimimise kohta lisainformatsiooni. Kui katsetused näitavad, et e-hääle kontrollimine ei anna soovitud tulemust, on komisjoni kinnitusel võimalik seadust enne 2015. aastat muuta ja hääle kontrollimisest loobuda.
Valijad on saanud Eestis elektrooniliselt hääletada viitel valimistel alates 2005. aastast. Tänavustel valimistel loeti kokku 133 662 elektrooniliselt antud häält, üks hääl oli kehtetu.
Martens tutvustas e-häälte kokkulugemise järel statistikat, mille kohaselt olid 52 protsenti elektrooniliselt hääletanutest naised ja 48 protsenti mehed. Järjest aktiivsemalt on valimistel tema sõnul e-hääletama hakanud just vanemad inimesed.
Enim e-hääli anti valimistel Tallinnas, aga ka Tartus ja Pärnus. Piirissaare vallas hääletas elektrooniliselt samas vaid kaheksa inimest.
Välismaalt andis hääle 3,03 protsenti e-hääletanutest. Kokku tuli e-hääli 107 riigist, neist enim Soomest, Rootsist, Suurbritanniast, Norrast, Saksamaalt, USAst, Belgiast, Hispaaniast, Austraaliast ja Taanist.
Seitsmest päevast, mil elektrooniliselt sai hääletada, oli kõige populaarsem just viimane päev. Kõige enam ehk 134 häält minutis anti viimasel päeval kell 17.40 ehk 20 minutit enne e-hääletamise lõppu.
Üle Eesti sai enim elektroonilisi hääli Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), mille kandidaate toetas 25,9 protsenti hääletanutest. Reformierakonda toetas 21,5, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 14,8, Keskerakonda 9,3 ja Konservatiivset Rahvaerakonda 1,6 protsenti.
Tallinnas juhtis üksnes e-hääletuse tulemuste põhjal IRL 35,73 protsendiga, Reformierakond sai 21,8, SDE 16,56 ja Keskerakond 13,1 protsenti elektroonilistest häältest.