Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts leiab, et e-häälte arvu kasv ei pruugi veel automaaselt tähendada seda, et ka üldine valimisaktiivsus kujuneks oluliselt kõrgem kui varem. E-häälte kasv võib hoopis viidata sellele, et inimesed on e-valimised rohkem omaks võtnud ja kasutavad seda hääletusviisi senisest agaramalt. Samas üldine poliitiline aktiivsus ja valmisolek hääletada ei pruugi olla palju muutunud.
Saarts ütles Postimehele, et võrreldes eelmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimisega on e-häälte arv kasvanud aga praegu on veel vara öelda, kas üldine valimisaktiivsus kujuneb kõrgem kui möödunud valimised.
«Mida konfliktsemad on valimised, mida rohkem tundub, et on kaalul, seda suurem on ka reeglina valimisaktiivsus. Samal ajal on siin oht, et erakonnad keeravad vindi üle ja osa valijaid leiab, et on propaganda ja vastanudmisega liiale mindud. See võib tuua ka vastupidise reaktsiooni.»
Ta prognoosis, et valimisaktiivsus jääb tõenäoliselt umbkaudu samasse suurusjärku nagu eelmistel kohalike omavalitsuste volikogude valimisel, võib-olla mõnevõrra kõrgem või siis madalam. Seda, et aktiivsus jääks alla 50 protsendi Saartsi sõnul praegusi märke vaadates ilmselt ei juhtu.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel e-hääle andnud inimeste arv jõudis kõigi aegade kõrgeimale tasemele, täna kella 11.50 seisuga oli e-hääle andnud 114 933 inimest.
2009. aasta kohalikel valimistel andis elektrooniliselt hääle 104 313 ning 2005. aastal 9287 inimest.