Jõhvi valla valimiskomisjoni esimees Piia Lipp saatis Ida prefektuurile kirja, kus palub, et eelseisvate valimiste ajal oleks politseinikke jaoskondade juures näha.
Jõhvi püüab valimispäeval häälteostmist ära hoida politsei abil
30. september 2013, 08:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi valla valimiskomisjoni esimeesJõhviJõhvi valla valimiskomisjoni esimees Piia Lipp saatis Ida prefektuurile kirja, kus palub, et eelseisvate valimiste ajal oleks politseinikke jaoskondade juures näha.
«Jõhvi valla valimiskomisjon palub võimaluse korral osutada valimisjaoskondadele politsei patrullteenistuste poolt õiguskorra kaitsel abi, tagamaks valimiste seaduslik ja korrektne läbiviimine,» kirjutas Lipp prefektuurile saadetud kirjas ning jätkas: «Palume patrullidel külastada valimisjaoskondi ja hääletusruume ning valimisjaoskondade hoonete territooriume. Erilise tähelepanu all võiksid olla valimisjaoskonnad nr 1, 2 ja 3, sest neid külastab valdav osa Jõhvi valijaskonnast,» vahendab Põhjarannik.
Mainitud valimisjaoskonnad asuvad kahes Jõhvi gümnaasiumis ning Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses.
Piia Lipp selgitas politsei poole pöördumist, meenutades 2005. aastal kohalike valimiste ajal toimunut, kui oli tõsine põhjus kahtlustada, et keegi ostis eluheidikute hääli kokku.
Tookord kirjutas Põhjarannik toimunut kirjeldades: «Esmaspäeval õhtul võis Jõhvis Ida-Viru kutsehariduskeskuse ruumides tööd alustanud jaoskonna juures näha, kuidas veidi eemal seisid parves inimesed, kes järgemööda jaoskonnas valimas käisid. Valimisjaoskonna esimees Reet Klaasmägi ütles, et esmaspäeval käis valimas 69 inimest ja neist mõne puhul võis küll arvata, et neid oli kohale meelitanud midagi muud kui ainult kodanikukohuse täitmine.»
Toona levitati Jõhvi sotsiaalmajas eelhääletuse esimesel päeval infot, et sama päeva õhtul tuleb järele üks buss, mis viib inimesi hääletama, ja igaühele makstakse 50 krooni peo peale ning tuleb ainult hääletada selle kandidaadi poolt, kelle number pihku pistetakse. Selline info tegi valvsaks ka politsei, kes seetõttu hääletusjaoskondades kontrollimas käis, kuid kedagi siis konkreetselt pettuselt ei tabatud.
Juba järgmistel valimistel 2009. aastal otsis Jõhvi valimiskomisjon selliste probleemide vältimiseks kontakti politseiga ning Piia Lipu sõnul tehti seda ka nüüd selleks, et hoida ära avalikku häälteostmist, «et kandideerijad end taltsutaksid ja päris ülbeks ei läheks».
Probleemsed vaatlejad
Tema sõnul on Jõhvis olukord valimiste ajal olnud üsna pingeline, mistõttu on tähtis ka, et avalik kord oleks tagatud. «Probleeme on olnud näiteks vaatlejatega: kes nõuab vett, kes toole, kes kipub lihtsalt kraaklema,» meenutas Lipp, kes on varem olnud valimiskomisjoni esimees ka Toilas. «Toilas on Jõhviga võrreldes ikka paradiis. Seal inimesed tunnevad üksteist ega tule selle pealegi, et teha valimiste ajal selliseid asju, nagu Jõhvis on juhtunud,» sõnas ta, lisades, et tõenäoliselt on suuremates linnades selliseid probleeme veelgi rohkem.
Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Veiko Randlaine ütles, et valimisperioodil on politsei niikuinii valimisjaoskondade juures aktiivne, sõltumata, kas mõni valimiskomisjon palub selleks puhuks eraldi abi või mitte. «Me oleme eelnevale kogemusele tuginedes ning omavalitsusjuhtidega suheldes määratlenud need jaoskonnad, kus meie kohalolek peaks olema suurem,» sõnas ta.
Randlaine tunnistas, et tegelikult pole politseil valimiste ajal siiani väga sageli jaoskondades rikkumisi tõkestada tulnud. «Peamiselt on need seotud mõne inimesega, kes on napsitanud, provotseerib või häirib jaoskonnas hääletuse läbiviimist,» rääkis ta, lisades, et on olnud ka juhtumeid, kus agiteeritakse hääletama mõne kandidaadi poolt, kuigi seadusega on valimispäeval igasugune agitatsioon keelatud.
Randlaine ütles, et sagedamini toimuvad rikkumised aga enne valimispäeva, tuues näiteks poliitilised välireklaamid, mida ei võeta maha, nagu seaduses on ette nähtud.vallaJõhvi valla valimiskomisjoni esimees Piia Lipp saatis Ida prefektuurile kirja, kus palub, et eelseisvate valimiste ajal oleks politseinikke jaoskondade juures näha.
“Jõhvi valla valimiskomisjon palub võimaluse korral osutada valimisjaoskondadele politsei patrullteenistuste poolt õiguskorra kaitsel abi, tagamaks valimiste seaduslik ja korrektne läbiviimine,” kirjutas Lipp prefektuurile saadetud kirjas ning jätkas: “Palume patrullidel külastada valimisjaoskondi ja hääletusruume ning valimisjaoskondade hoonete territooriume. Erilise tähelepanu all võiksid olla valimisjaoskonnad nr 1, 2 ja 3, sest neid külastab valdav osa Jõhvi valijaskonnast.”
Mainitud valimisjaoskonnad asuvad kahes Jõhvi gümnaasiumis ning Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses.
Püüavad vältida rikkumiste kordust
Piia Lipp selgitas politsei poole pöördumist, meenutades 2005. aastal kohalike valimiste ajal toimunut, kui oli tõsine põhjus kahtlustada, et keegi ostis eluheidikute hääli kokku.
Tookord kirjutas Põhjarannik toimunut kirjeldades: “Esmaspäeval õhtul võis Jõhvis Ida-Viru kutsehariduskeskuse ruumides tööd alustanud jaoskonna juures näha, kuidas veidi eemal seisid parves inimesed, kes järgemööda jaoskonnas valimas käisid. Valimisjaoskonna esimees Reet Klaasmägi ütles, et esmaspäeval käis valimas 69 inimest ja neist mõne puhul võis küll arvata, et neid oli kohale meelitanud midagi muud kui ainult kodanikukohuse täitmine.”
Toona levitati Jõhvi sotsiaalmajas eelhääletuse esimesel päeval infot, et sama päeva õhtul tuleb järele üks buss, mis viib inimesi hääletama, ja igaühele makstakse 50 krooni peo peale ning tuleb ainult hääletada selle kandidaadi poolt, kelle number pihku pistetakse.
Selline info tegi valvsaks ka politsei, kes seetõttu hääletusjaoskondades kontrollimas käis, kuid kedagi siis konkreetselt pettuselt ei tabatud.
Juba järgmistel valimistel 2009. aastal otsis Jõhvi valimiskomisjon selliste probleemide vältimiseks kontakti politseiga ning Piia Lipu sõnul tehti seda ka nüüd selleks, et hoida ära avalikku häälteostmist, “et kandideerijad end taltsutaksid ja päris ülbeks ei läheks”.
Probleemsed vaatlejad
Tema sõnul on Jõhvis olukord valimiste ajal olnud üsna pingeline, mistõttu on tähtis ka, et avalik kord oleks tagatud. “Probleeme on olnud näiteks vaatlejatega: kes nõuab vett, kes toole, kes kipub lihtsalt kraaklema,” meenutas Lipp, kes on varem olnud valimiskomisjoni esimees ka Toilas. “Toilas on Jõhviga võrreldes ikka paradiis. Seal inimesed tunnevad üksteist ega tule selle pealegi, et teha valimiste ajal selliseid asju, nagu Jõhvis on juhtunud,” sõnas ta, lisades, et tõenäoliselt on suuremates linnades selliseid probleeme veelgi rohkem.
Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Veiko Randlaine ütles, et valimisperioodil on politsei niikuinii valimisjaoskondade juures aktiivne, sõltumata, kas mõni valimiskomisjon palub selleks puhuks eraldi abi või mitte. “Me oleme eelnevale kogemusele tuginedes ning omavalitsusjuhtidega suheldes määratlenud need jaoskonnad, kus meie kohalolek peaks olema suurem,” sõnas ta.
Randlaine tunnistas, et tegelikult pole politseil valimiste ajal siiani väga sageli jaoskondades rikkumisi tõkestada tulnud. “Peamiselt on need seotud mõne inimesega, kes on napsitanud, provotseerib või häirib jaoskonnas hääletuse läbiviimist,” rääkis ta, lisades, et on olnud ka juhtumeid, kus agiteeritakse hääletama mõne kandidaadi poolt, kuigi seadusega on valimispäeval igasugune agitatsioon keelatud.
Randlaine ütles, et sagedamini toimuvad rikkumised aga enne valimispäeva, tuues näiteks poliitilised välireklaamid, mida ei võeta maha, nagu seaduses on ette nähtud.valimiskomisjoni esimees Piia Lipp saatis Ida prefektuurile kirja, kus palub, et eelseisvate valimiste ajal oleks politseinikke jaoskondade juures näha.
“Jõhvi valla valimiskomisjon palub võimaluse korral osutada valimisjaoskondadele politsei patrullteenistuste poolt õiguskorra kaitsel abi, tagamaks valimiste seaduslik ja korrektne läbiviimine,” kirjutas Lipp prefektuurile saadetud kirjas ning jätkas: “Palume patrullidel külastada valimisjaoskondi ja hääletusruume ning valimisjaoskondade hoonete territooriume. Erilise tähelepanu all võiksid olla valimisjaoskonnad nr 1, 2 ja 3, sest neid külastab valdav osa Jõhvi valijaskonnast.”
Mainitud valimisjaoskonnad asuvad kahes Jõhvi gümnaasiumis ning Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses.
Püüavad vältida rikkumiste kordust
Piia Lipp selgitas politsei poole pöördumist, meenutades 2005. aastal kohalike valimiste ajal toimunut, kui oli tõsine põhjus kahtlustada, et keegi ostis eluheidikute hääli kokku.
Tookord kirjutas Põhjarannik toimunut kirjeldades: “Esmaspäeval õhtul võis Jõhvis Ida-Viru kutsehariduskeskuse ruumides tööd alustanud jaoskonna juures näha, kuidas veidi eemal seisid parves inimesed, kes järgemööda jaoskonnas valimas käisid. Valimisjaoskonna esimees Reet Klaasmägi ütles, et esmaspäeval käis valimas 69 inimest ja neist mõne puhul võis küll arvata, et neid oli kohale meelitanud midagi muud kui ainult kodanikukohuse täitmine.”
Toona levitati Jõhvi sotsiaalmajas eelhääletuse esimesel päeval infot, et sama päeva õhtul tuleb järele üks buss, mis viib inimesi hääletama, ja igaühele makstakse 50 krooni peo peale ning tuleb ainult hääletada selle kandidaadi poolt, kelle number pihku pistetakse.
Selline info tegi valvsaks ka politsei, kes seetõttu hääletusjaoskondades kontrollimas käis, kuid kedagi siis konkreetselt pettuselt ei tabatud.
Juba järgmistel valimistel 2009. aastal otsis Jõhvi valimiskomisjon selliste probleemide vältimiseks kontakti politseiga ning Piia Lipu sõnul tehti seda ka nüüd selleks, et hoida ära avalikku häälteostmist, “et kandideerijad end taltsutaksid ja päris ülbeks ei läheks”.
Probleemsed vaatlejad
Tema sõnul on Jõhvis olukord valimiste ajal olnud üsna pingeline, mistõttu on tähtis ka, et avalik kord oleks tagatud. “Probleeme on olnud näiteks vaatlejatega: kes nõuab vett, kes toole, kes kipub lihtsalt kraaklema,” meenutas Lipp, kes on varem olnud valimiskomisjoni esimees ka Toilas. “Toilas on Jõhviga võrreldes ikka paradiis. Seal inimesed tunnevad üksteist ega tule selle pealegi, et teha valimiste ajal selliseid asju, nagu Jõhvis on juhtunud,” sõnas ta, lisades, et tõenäoliselt on suuremates linnades selliseid probleeme veelgi rohkem.
Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Veiko Randlaine ütles, et valimisperioodil on politsei niikuinii valimisjaoskondade juures aktiivne, sõltumata, kas mõni valimiskomisjon palub selleks puhuks eraldi abi või mitte. “Me oleme eelnevale kogemusele tuginedes ning omavalitsusjuhtidega suheldes määratlenud need jaoskonnad, kus meie kohalolek peaks olema suurem,” sõnas ta.
Randlaine tunnistas, et tegelikult pole politseil valimiste ajal siiani väga sageli jaoskondades rikkumisi tõkestada tulnud. “Peamiselt on need seotud mõne inimesega, kes on napsitanud, provotseerib või häirib jaoskonnas hääletuse läbiviimist,” rääkis ta, lisades, et on olnud ka juhtumeid, kus agiteeritakse hääletama mõne kandidaadi poolt, kuigi seadusega on valimispäeval igasugune agitatsioon keelatud.
Randlaine ütles, et sagedamini toimuvad rikkumised aga enne valimispäeva, tuues näiteks poliitilised välireklaamid, mida ei võeta maha, nagu seaduses on ette nähtud.Piia Lipp saatis Ida prefektuurile kirja, kus palub, et eelseisvate valimiste ajal oleks politseinikke jaoskondade juures näha.
“Jõhvi valla valimiskomisjon palub võimaluse korral osutada valimisjaoskondadele politsei patrullteenistuste poolt õiguskorra kaitsel abi, tagamaks valimiste seaduslik ja korrektne läbiviimine,” kirjutas Lipp prefektuurile saadetud kirjas ning jätkas: “Palume patrullidel külastada valimisjaoskondi ja hääletusruume ning valimisjaoskondade hoonete territooriume. Erilise tähelepanu all võiksid olla valimisjaoskonnad nr 1, 2 ja 3, sest neid külastab valdav osa Jõhvi valijaskonnast.”
Mainitud valimisjaoskonnad asuvad kahes Jõhvi gümnaasiumis ning Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses.
Püüavad vältida rikkumiste kordust
Piia Lipp selgitas politsei poole pöördumist, meenutades 2005. aastal kohalike valimiste ajal toimunut, kui oli tõsine põhjus kahtlustada, et keegi ostis eluheidikute hääli kokku.
Tookord kirjutas Põhjarannik toimunut kirjeldades: “Esmaspäeval õhtul võis Jõhvis Ida-Viru kutsehariduskeskuse ruumides tööd alustanud jaoskonna juures näha, kuidas veidi eemal seisid parves inimesed, kes järgemööda jaoskonnas valimas käisid. Valimisjaoskonna esimees Reet Klaasmägi ütles, et esmaspäeval käis valimas 69 inimest ja neist mõne puhul võis küll arvata, et neid oli kohale meelitanud midagi muud kui ainult kodanikukohuse täitmine.”
Toona levitati Jõhvi sotsiaalmajas eelhääletuse esimesel päeval infot, et sama päeva õhtul tuleb järele üks buss, mis viib inimesi hääletama, ja igaühele makstakse 50 krooni peo peale ning tuleb ainult hääletada selle kandidaadi poolt, kelle number pihku pistetakse.
Selline info tegi valvsaks ka politsei, kes seetõttu hääletusjaoskondades kontrollimas käis, kuid kedagi siis konkreetselt pettuselt ei tabatud.
Juba järgmistel valimistel 2009. aastal otsis Jõhvi valimiskomisjon selliste probleemide vältimiseks kontakti politseiga ning Piia Lipu sõnul tehti seda ka nüüd selleks, et hoida ära avalikku häälteostmist, “et kandideerijad end taltsutaksid ja päris ülbeks ei läheks”.
Probleemsed vaatlejad
Tema sõnul on Jõhvis olukord valimiste ajal olnud üsna pingeline, mistõttu on tähtis ka, et avalik kord oleks tagatud. “Probleeme on olnud näiteks vaatlejatega: kes nõuab vett, kes toole, kes kipub lihtsalt kraaklema,” meenutas Lipp, kes on varem olnud valimiskomisjoni esimees ka Toilas. “Toilas on Jõhviga võrreldes ikka paradiis. Seal inimesed tunnevad üksteist ega tule selle pealegi, et teha valimiste ajal selliseid asju, nagu Jõhvis on juhtunud,” sõnas ta, lisades, et tõenäoliselt on suuremates linnades selliseid probleeme veelgi rohkem.
Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Veiko Randlaine ütles, et valimisperioodil on politsei niikuinii valimisjaoskondade juures aktiivne, sõltumata, kas mõni valimiskomisjon palub selleks puhuks eraldi abi või mitte. “Me oleme eelnevale kogemusele tuginedes ning omavalitsusjuhtidega suheldes määratlenud need jaoskonnad, kus meie kohalolek peaks olema suurem,” sõnas ta.
Randlaine tunnistas, et tegelikult pole politseil valimiste ajal siiani väga sageli jaoskondades rikkumisi tõkestada tulnud. “Peamiselt on need seotud mõne inimesega, kes on napsitanud, provotseerib või häirib jaoskonnas hääletuse läbiviimist,” rääkis ta, lisades, et on olnud ka juhtumeid, kus agiteeritakse hääletama mõne kandidaadi poolt, kuigi seadusega on valimispäeval igasugune agitatsioon keelatud.
Randlaine ütles, et sagedamini toimuvad rikkumised aga enne valimispäeva, tuues näiteks poliitilised välireklaamid, mida ei võeta maha, nagu seaduses on ette nähtud.