Tallinna Ülikooli politoloogi Mari-Liis Jakobsoni sõnul on valimiseelsed reklaamkampaaniad suunatud ennekõike laiskadele ja huvitutele valijatele, kuid aktiivsed ja avatud inimesed peaksid üles leidma ka nende informatiivsemad elemendid.
Valija suvekool 8: võtame laisalt?
25. september 2013, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jakobsoni sõnul on valimiskampaanial kolm põhilist funktsiooni: informeerida, veenda ja mobiliseerida. Tema sõnul informeeritakse kampaania käigus nii sellest, kes kandideerib, kui ka sisulistest ettepanekutest, mida võimalusel soovitakse ellu viia.
«Veenmise kategoorias ei maksa üksnes argument või hääletooni sugestiivsus. Selle tulemusel peab poliitiline jõud või kandidaat suutma jätta endast tõsiselt võetava mulje ning ühtlasi mingil määral ka eristuda konkurentidest. Kampaania mobiliseeriv funktsioon aga seisneb ennekõike selles, et valijale meenutatakse valimiste lähenemist ning vajadust valima minna,» rääkis ta.
Samas kurdavad Jakobsoni sõnul paljud, et valimiskampaania on sageli ebainformatiivne ning selle asemel, et meelitada valima, muudab see kogu poliitika ning valimistega seonduva ebameeldivaks. «On siis kampaaniamiljonite kulutamine õigustamatu? Võtmeks saab siin ennekõike kampaania veenmise funktsioon. Just soov jätta tõsiselt võetavat muljet on ka üks põhjus, miks panustavad erakonnad suhteliselt kallile ja ebainformatiivsele reklaamkampaaniale,» ütles ta.
Jakobsoni sõnul on Eesti praktika näidanud üsna tugevat seost kampaania maksumuse ja hiljem saadud mandaatide vahel. «Ja kui keegi otsib seletust IRLi ja Eerik-Niiles Krossi agressiivsele kampaaniale, siis siin saab põhjendusena välja tuua vajadust eristuda,» märkis ta.
Tema hinnangul tasub meeles pidada, et kampaania ei piirdu üksnes tänaval naeratavate hiigelpoliitikutega. «Kampaaniaperiood on ka aeg, mil poliitikud on tavapärasest altimad kohtuma valijatega, tulema end esitlema kas küla- või linnaseltsi ning astuma ka telekaamerate ette. Reklaamkampaania on ennekõike laisale ja huvitule valijale suunatud kampaania, aktiivne ja avatud kodanik peaks aga üles leidma ka selle informatiivsemad elemendid,» ütles Jakobson.
20. oktoobril toimuvate valimiste eel panid Postimees, Tallinna Ülikool ja Eesti Noorteühenduste Liidu Varivalimised seljad kokku ning lükkasid käima projekti «Valija suvekool». Suvekooli kümmekonnas videoklipis antakse sügisel valima minejaile selgeid ja loogilisi nõuandeid.