Kõik kolm kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel avaldatud populaarsusküsitlust ennustasid suhteliselt täpselt ette erakondade pingerea nii Tallinnas kui üle Eesti.
Küsitlused ennustasid tulemusi üsna täpselt
20. oktoober 2009, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui teisendada nii Turu-uuringute ASi, Emori kui Klasteri meedias avalikustatud küsitluses esitatud protsendid Tallinna linnavolikogu kohtadeks, pidanuks Keskerakond saama 47-49 mandaati, sai aga 44.
Kõik kolm küsitlust pakkusid teisele kohale 14-16 kohaga Reformierakonda, õige vastus oligi 14. Sotsidele ennustati 7-8 mandaati ning 8 nad ka said.
Kõige rohkem erines prognoositust Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) tulemus. Nimelt leidsid kõik kolm suuremat arvamusküsitlust, et IRL pidanuks piirduma Tallinnas valimistel 8-9 kohaga, kuid tegelik tulemus tõi nad 13 mandaadiga Reformierakonna kannule.
Ülejäänud erakondadele küsitlused 5-protsendise künnise ületamist ei lubanud ning seda ka ei juhtunud.
Küsitlused on rahva hääl
Tartu Ülikooli politoloogi Rein Toomla sõnul näitasid tulemused, et poliitikud peaks küsitlusi tõsisemalt võtma ning mitte kukkuma neid kohe parateaduseks tituleerima.
Ta lisas, et mõningased veapiirid on küsitlustes paratamatud ning nendega tuleb õppida arvestama.
Pigem soovitas Toomla erakondadel tellida regulaarselt küsitlusi ja neid oma poliitika kujundamisel kasutada.
«Küsitlused on ühed asjad, mis peegeldavad rahva arvamust kõige täpsemini. Nad ei peegelda küll 100 protsenti, kuid ka valimised ei tee seda.»
IRL kui anomaalia
Tallinna tulemusi kommenteerides leidis politoloog, et erinevused tegelikkusest jäid valdavalt lubatud veapiiri sisse.
«Kui vaadata toona pakutud ja tegelikke valimistulemusi, siis torkab enim silma IRL. Ju IRL tegi küsitlustest järeldusi, mis võimaldasid neil oma tulemusi parandada,» pakkus Toomla võimaliku muutuse tagamaid.
Teiseks leidis ta, et IRLi toetus võis olla septembris liidritest rohkem maas, kuna nii Kesk- kui Reformierakond tegid sel ajal aktiivset välikampaaniat, IRL aga mitte.
Ka üle-eestiliselt tabasid küsitlused laias laastus täkkesse ning näiteks Postimehe tellitud Turu-uuringute ASi uuringus said kõik erakonnad natuke kehvema tulemuse kui prognoositud - seda peamiselt põhjusel, et valimisliidud osutusid tegelikkuses populaarsemaks.
Keskerakonnale lubati 36,5 protsendi poliitilist eelistust omavate küsitletute toetusest, tuli aga 31,5 protsenti, Reformierakonnal olid näitajad vastavalt 20,6 ja 16,7.
Ka siin kõndis Isamaa ja Res Publica Liit vastuvoolu, sest nende toetus hoopis kasvas (11,1-lt 13,9-le).
Rohelised esinesid nõrgalt
Sotsiaaldemokraatide ja Rahvaliidu tulemused jäid üldjoontes ennustatuga samasse vahemikku, küll aga said Rohelised ligi kolm korda väiksema häälesaagi, kui küsitlus eeldada lubas - 3,2 protsendi asemel kogunes 1,1 protsendi jagu toetajaid.
Toomla sõnul ei ole see siiski märkimisväärne erinevus ning võib tegelikult jääda arvutusvea sisse. «Roheliste puhul oli, arvestades kõikumispiire, saak igal juhul väik.»
Kommenteerides Keskerakonna ja Reformierakonna tulemuste väikest tagasiminekut, pakkus Toomla, et see võis olla lisaks valimisliitude aspektile seotud aktiivse välireklaami perioodi lõppemisega.
Üllatav täpsus
Üldjoontes väärib Toomla sõnul märkimist valimisküsitluste tavatult tõelähedane tulemus. Tema sõnul sai sarnasest olukorrast rääkida europarlamendi valimiste järel, kuid siis oli eksimisvõimalus ka oluliselt väiksem.
Riigikogu valimiste eelsetest küsitlustest meenus Toomlale 1995. aasta parlamendivalimiste eelne kevad, kus ennustati muuhulgas vägagi täpselt ette Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse ülekaalukas võidutulemus.