Tagasi
Viimase kahe nädala jooksul olen lugenud viit väga erinevat väitlust teemade kohta, mis üht või teist pidi peaksid puudutama kõiki valijaid ja valitavaid. Minu suureks rõõmuks on omaseks saanud avalik diskussioon ja argumenteerimine - ideed, mida Eesti Väitlusselts on üritanud viimase 15 aasta jooksul oma liikmetes ning ka avalikkuses juurutada.
Oligi ju väitluste eesmärk valimislubaduste üle diskuteerimine, mitte ainult tõestamine, et üks või teine lubadus on halb või vale või väga õige.
«Märka Argumenti» programmi ja Eesti Väitlusseltsi kaugem eesmärk on kasvatada valimiseelse ja ka valimistevahelise avaliku arutelu sisukust.
Demagoogia vastu sisukusega
Tsiteerides projekti eestvedajat Andero Uusbergi: «Viimasel ajal on palju räägitud valimiskampaaniate kasvavast loosunglikkusest. Selles pole aga süüdi vaid manipulatiivsed poliitikud - ka selles vallas on pakkumine osaliselt nõudluse nägu. Seega tuleb diskussioonide sisukuse suurendamiseks kasvatada valijates nende järele nõudlust.»
Olen olnud väitluskohtunik üle 10 aasta ja näinud väga erinevaid väitlejaid ja väitlusi. Väitluskohtuniku üks raskem ülesanne on alati hinnete panemine. Seekordseks hindamiseskaalaks kujunes 10 punkti - 10 maksimaalne ja 1 minimaalne.
Väga harva avaneb kohtunikel võimalus anda väitluse eest maksimaalseid punkte, sest harva kuuleb debatte, mis on täiesti perfektsed. Selletõttu peetakse hindeid 9 - 10 sellisteks, mida saab väitlejatele harva anda. 6 - 8 punkti saab anda juhul, kui väitlejad on teinud mõned vead, kuid siiski on tegemist üle keskmise debatiga.
3 - 5 punkti tähistavad nõrka väitlust. Alla 2 punkti antakse juhul, kui väitlejad ei toonud ühtegi väidet ega tõestust ning väitlust kui sellist nagu polnudki.
Meeldis poliitikute konstruktiivsus
Viimase kolme nädala jooksul Postimees.ee's peetud online-väitlused olid kõik sisukad ning olenemata sellest, et poliitikud ei pruukinud olla varasemalt tuttavad sellist formaati debatiga, said kõik reeglite järgimisega hakkama.
Pannes ennast korraks tavalise valija rolli, oli väga vaheldusrikas ja samas ka hariv lugeda traditsioonilisi valimislubadusi konstruktiivses ja struktuurses vormis.
Analüüsides kõiki väitlusi tuleb nentida, et pooled ei suuda siiski tihti seostada omavahel teemat, selle kohta toodavaid tõestusi ning näiteid.
Kiputi konkurente kiruma
Nii poliitikud kui ka väitlejad väljusid argumentide esitamisel etteantud teemast ja tõid näiteid, mis ei olnud seotud esitatud väidetega. Tihti tundus mugavam kasutada näiteid konkureerivate erakondade kandidaatide tegemistest või tegematajätmistest, mitte objektiivset ja asjakohast analüüsi teiste omavalitsuste või riikide kogemusest.
Eesti ühiskonnas on tänaseks hakanud juurduma juba argumenteerimise vajalikkus ja selle oskuse kasutamine. Valijad mõistavad demagoogia võtteid ja oskavad neid kriitiliselt hinnata. Kui mõni valija sai väitlusi lugedes kindlust, et tema valik on õige, siis on väitlussari oma eesmärki täitnud!
POLIITIKUTE VÄITLUSPINGERIDA
Postimees.ee palus kogenud debatikohtunikul Liina Naaber-Kivisool panna online-väitlustes osalenud poliitikud nende näidatud väitlusoskuste põhjal pingeritta.
1. Keit Pentus
2. Mart Laar
3. Jüri Pihl
4. Toomas Vitsut
5. Marek Strandberg
Täpsemad kommentaarid iga väitluse kohta avaldame eraldi artiklites, kus anname muuhulgas igale debatile koondhinde (ehk poliitikule ja talle oponeerinud väitlusseltsi võistkonnale korraga).
