Meikar: pronksöö seadus ähvardab endiselt teisitimõtlejad vangi viia

«Olen arvamusel, et rüüstamisi, purustamisi, süütamisi ja muid sellist tegevust organiseerivad või toime panevad isikud peavad saama karistatud, kuid ma ei pea õigeks karistada neid, kes selliseid kuritegusid korda pole saatnud,» tõdes Meikar.

Tema sõnul on riigikogus täna heaks kiidetud ja presidendile saadetud pronksöö seaduses joon rahumeelse meeleavalduse ja inimesi vangi viia ähvardava massilise korratuse vahel ebaselge ja hägune.

«Ei saa välistada, et iga registreerimata meeleavaldus, mille raames keegi provokaator viskab ühe kivi, muutub seadusilma jaoks massiliseks korratuseks,» sõnas Meikar.

«Toon vaid ühe näite,» lisas ta. «Seksuaalvähemuste paraadi tuleb «tervitama» alati mõni skinhead`ist provokaator, kes võib rahumeelse marsi lihtsalt massiliseks korratuseks muuta. Kas selle eest peaks kriminaalkorras karistama ka paraadi korraldajaid ja neid, kes kutsusid sellel osalema?»

Meikari sõnul ei tohiks sellisel juhul paraadi korraldajaid mitte mingil juhul karistada. «Veelgi enam, ma arvan, et ühegi rahumeelse meelevalduse korraldaja ei tohi karta, et teda kodanikuaktiivsuse eest karistatakse,» lausus ta.

«Karmimad karistused narkokurjategijatele, vägistajatele ja roolijoodikutele on igati põhjendatud ning aitavad suurendada turvalisust, kuid ma ei saa tõesti aru, miks on tänases Eesti riigis vaja karmimaid karistusi teisitimõtlejatele,» leidis Meikar. «Pigem on meile mureks ju see, et paljud elanikud ei viitsi oma arvamust avaldada.»

Tema hinnangul saadab riik karistusseadustiku karmimaks muutmisega rahvale signaali, et riik ei usalda rahvast.

Meikar märkis, et õigusspetsialistide hinnangul täna vastuvõetud tekst põhiseadusega vastuollu ei lähe, kuid ta lisas, et see ei tähenda, et seda peaks toetama.

«Küsimus ei ole ainult antud eelnõu vastavuses põhiseadusele, vaid märksa laiem,» lisas ta.
Põhiküsimus on, kui karmi korraga riigis me soovime elada. Otsus on presidendi käes.»