Strandberg: rahvuskogukondi Eestis ühendaks ühine eesmärk

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marek Strandberg
Marek Strandberg Foto: Peeter Langovits.

Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg leiab, et parim viis rahvuste lõimumise tagamiseks oleks rahva otsustamisõiguse suurendamine.

«Rahvusküsimus on pigem soov justkui kokku leppida ühises ajaloos. On selge, et see ei ole ei täna ega lähemalgi ajal võimalik. Me endigi ajalugu 20.sajandi esimesel poolel on ositi selgeks rääkimata ja vastuolusid täis ning liialt heroiseeritud. Rääkimata siis näiteks venelaste ajaloost.

Riik saaks Strandbergi arvates keskenduda sellele, et tegutseda tänaste ja tulevaste probleemide lahendamiseks.

«Suurendada otsustamisõigust ja kohalikku demokraatiat ning luua eeldusi elu-olu parandamiseks. Kui on olulist ühistegevust, siis lahenduvad ka paljud erimeelsused või nendest ei kasva kriitilisi suhteid,» arvab roheliste liider.

Stranbergi arvates peitub õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekus alla 15-aastastele kodakondsuseta vanemate lastele kodakondsus anda, lähtekoha küsimus, kas kodakondsusest soovi korral loobuda või seda soovi korral oma lastele saada.

«Ma ei oska öelda, kuivõrd muutub inimene patriootlikuks, kui ta teab, et on saanud kodakondsuse automaatselt, millest ta vanemad ei ole keeldunud,» lisas Strandberg.

«Siiski arvan, et fookus on mujal ja see on ennekõike ühiselt tänapäevaste ning tulevikuprobleemide lahendamises. Kui me suudame ühistegevuses asuda erinevate kogukondadega ajama ühist asja, siis on tulemuseks see, et ka olemasoleva kodakondsusmudeli alusel hakatakse lastele Eesti kodakondsust taotlema.»

Strandbergi arvates on küsimus hoopis muus. «Just selles, et me ei kipu pidama põhiseaduse punktist, mis kohustab meid loodusesse säästlikult suhtuma ja tekitatud kahju korvama. See ei ole küsimus mitte prahi metsa alt ärakoristamises.»

Keelelõhe teemal kõneledes tuletas Strandberg meelde, et 2007. aasta kevadel toimunud nelja erakonna võimuleppe arutelul tegid rohelised ettepaneku panustada automaattõlke lahenduste loomiseks.

Sellega oleks võimalik nii eesti keelde kui eesti keelest muudesse keeltesse kirjalike tekstide ja võrgulehekülgede automaattõlge.

«Selline tehnika peab olema koos lingvistiliste näidetebaasiga vabas kasutuses. Siit saab ka edasi liikuda suulise kõne automaattõlgeteni ja sellisel moel barjääre alandada. Tänaseni ei ole see kahjuks selles suunas minu teada liikunud,» lisas Strandberg.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles