Tagasi
Liigu viimase hetkel vastatud küsimuse juurde
VÄITLEJAD: Milles linnaosade õiguste suurenemine reaalselt seisneb?
STRANDBERG: Ennekõike räägime me linnakodanike kaasarääkimise ja -otsutamise õigustest kohalikes omavalistustes ja linnaosades sealhulgas. Omavalitsus on meie jaoks mitte niivõrd haldusüksus kui demokraatiaüksus ja täna on linnakeskkond mitte inimeste vaid sageli poliitiliste huvide nägu. Peaks olema aga selgelt inimeste nägu. Kohalikud ja volikogule siduvad rahvahääletused on need, mida soovime tuua kohaliku omavalitsemise kommete hulka. Sellest algab tõeliselt iseseisev lonnaosa või asum selles kui inimestel on voli a võimalus sekkuda näiteks planeerimisprotsessi ja seda teha vahetult. Rohelised soovivadki Eesti omavalitsustes ka laiemalt juurutada siduvate rahvahääletuste algatamise ja korraldamise õigust. Nagu see toimib ka Šveitsis ja muudeski Euroopa riikides. Iseseisev linanosa ei pruugi tähendada omaette haldus ja valitsemisaparaati. Piisab kui suures linnas on tagatud võimalus linnaossa puutuvates küsimustes algatada rahvahääletusi. See oleks siis linnaosa elanike õigus. Linnaosa õigused on ennekõike linnaosa elanike õigused ja nende õiguste täpsustamisega määrataksegi nii volikogu kui linnavalituse konkreetsed kohustused selle linnaosa suhtes.
VÄITLEJAD: Roheliste valimislubadustes on ettepanek, et edaspidi valiksid linnaosavanemaid linnaosade halduskogud. Kuna ka sel juhul jääksid linnaosade vanemad politiseerituks, siis milles seisneks muutus hetkeolukorraga?
STRANDBERG: See ei ole nüüd nii fundamentaalne nõudmine vaid pigem kui võimalus. Iseseisvuse all ei mõtle administratiivset vaid otsustusvabadusel põhinevat iseseisvust. Nagu ka juba eelnevalt selgitasin ei ole muutus linnaosade iseseisvumisel mitte halduslik vaid ennekõike seotud demokraatia võimaluste laiendmaisega. Kui linnavolikogu on valmis looma ühtsed alused kohalikele rahvahääletustele ongi rahvahääletused selleks peamiseks mehhanismiks, mis tagavad linnakodanike heaolu oma enda asumis ning linnaosas.
STRANDBERG: Kas inimesed Tallinnas kasutavad autosid enamjaolt kui staatusesümboleid või kui möödapääsmatuid liiklemisvahendeid? Mis sunniks inimest autot kasutama, kui enamik vajaminevast oleks jalutuskäigu või lühikese rattasõidu kaugusel?
VÄITLEJAD: Meil puuduvad empiirilised tõestumaterjalid, et väita nii ühte kui teist. Kindlasti on inimesi kellele auto on staatusesümbol ja on neid, kellele on tegu möödapääsmatu liiklusvahendiga.
Ka praegu on Tallinna kesklinn enamikest linnaosades lühikese rattasõidu kaugusel, kuid erinevatel põhjustel eelistab enamik inimesi siiski teisi transpordivahendeid.
Teiseks ei näe me, miks see antud teema all oluline on. Loomulikult võiks tõdeda, et autostumine ei ole positiivne nähtus, kuid miks peaks linnaosadele suuremate õiguste andmine seda protsessi vähendama? Linnaosavalitsus (nagu ka linnavalitsus) ei saaks demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt sundida inimesi autosid mitte kasutama.
STRANDBERG: Kuidas saab demokraatia võimaluste laiendamine olla efektiivne või ebaefektiivne? Kas on olemas piir, millest üle on vabadusi ja õigusi liiga palju?
VÄITLEJAD: Kas olete lugenud Astrid Lindgrenit ja mäletate Karlssoni küsimust Majasokule: “Kas olete oma hommikuse konjakijoomise juba lõpetanud?” Ükskõik kas vastata sellel küsimusele eitvalt või jaatavalt jääb vastaja ikka halba valgusesse. Täpselt selline on hetkel ka Marek Strandbergi esitatud küsimus.
Oleme igati demokraati poolt. Ja ka põhivabaduse ja -õiguste poolt. Aga paratamatult ohverdatakse alati mingi osa demokraatiast efektiivsuse huvides: kõige demokraatlikum oleks küsida iga linnaelaniku arvamust iga linnaametniku otsuse ja tegevuse kohta, kuid kahjuks poleks see praktiliselt võimalik. Teiseks ei näe me, kuidas Roheliste programm näeks ette demokraatia suurendamist, kuna isegi linnosade halduskogusid ei saaks rahvas otse valida.
VÄITLEJAD: Kuivõrd kohustuslik ja siduv oleks rahvaküsitlus omavalitsustele ebapopulaarsete kuid vajalike otsuste ellu viimisel?
STRANDBERG: See on minu jaoks uudne otsusetüüp demokraatlikus ühiskonnas. See "vajalik aga ebapopulaarne ostsus" Arutlegem, et mistõttu on vajalik otsus ebapopulaarne: selle taust ja mõjud ja tähendus on ilmselt inimestele teadmata. Vajaliku otsuse ebapopulaarsuse põhjus ja allikas on reeglina ikkagi ebapiisav kaasamine või puudulik informatsioon. ega linnaelu nii ju untsu lähebki kui tehakse vaid populaarseid otsuseid või siis ebapopulaarseid ja teadmata taustaga otsuseid. Hakkaks õige tegema lihtsalt demokraatlikke otsuseid ja linnakodanikke ka otsustamisse ja otsuste ettevalmistamisse sisuliselt kaasama. Teadkem ja uskugem, et inimestele otsustusõiguse andmine on lihtsaim ja ka kiireim tee õppiva ühiskonnani. Sellise ühiskonnani kus lisaks esindusvolitustega juhtidele on õigus ka rahval otsuseid teha, võimalik, et eksida ja sellest kõigest ka õppida.
VÄITLEJAD: Oma valimislubaduses viitate, et linnaosadel võiks olla suuremad võimalused kultuurielu toetamiseks. Mille seisneks muutus tänase olukorraga, kus kultuurieluga tegelemine kuulub linnaosade tegutsemispädevusse ning mille arvelt tuleb raha võimaluste suurendamiseks?
STRANDBERG: Toon siinkohal ühe näite. Uue Maailma Selts...selgelt nii kultuuriline kui sotsiaalne ettevõtmine. Sündinud inimeste entusiasmist ja vist saanud ka mingi toetuse linnalt. Harv erand Tallinnas, milst võiks saada pigem reegel, kuidas linnaosades ja seal olevates asumites inimeste omavahelist suhtlust toetada just kultuurilise ühistegevuse kaudu. Raha lihtsaimaks allikas Tallinna puhul on kasvõi teeehituskvaliteedi ja kasuatatavate materjalide standardite tõstmine moel, et teeremondvälp pikeneks.Üldse tuleb Tallinnas kogu teedeehituskava üle vaadata ja hinnata kui palju on transpordivood leevendatavad just arukamate palneeringutega. Kasvõi selleks, et inimesed linnaosades paiksemateks saaksid jääda. Sealt ka raha.
STRANDBERG: Kas pole mitte nii, et koostöövõime kaob just siis ja sel põhjusl kui kaob side ka rahvaga, kohustus ja vajadus kuulata inimeste endi arvamusi?
VÄITLEJAD: Koostöö võimu ja rahva vahel võib loomulikult kaduda, kui rahvast enam ei kuulata, kuidas aga tugevneb side rahvaga linnaosadele suurema võimu andmisel? Tuletame meelde, et on antud väitluse teema on on linnaosade võimu suurendamine, mitte rahvaküsitluste vajalikkus. Võimalus rahvaküsitlusteks eksisteerib ka praegu. Mis aga puudutab Roheliste valimislubadust, siis linnaosade elanikud valivad seadusest tulenevalt endiselt edasi Tallinna volikogu ning mitte linnaosade halduskogu. Seda seadust ei saa muuta linnavalitsus. Samuti ei saa anda seadusega määratud ülesandeid linna volikogult linnaosavalitsustele. Seega puudub Rohelistel seaduslik võimalus oma lubaduse reaalseks ellu viimiseks, isegi siis kui nad peaksid saama Tallinna volikogus häälteenamuse.
STRANDBERG: Kas pole mitte nii, et Eestis ja Tallinnas on inimestel demokraatlikud vabadused valida olemas vaid kord nelja aasta tagant ning pärast valimisi need kaovad koos võialustega anda oma häälele kaal?
VÄITLEJAD: Ei, pärast nelja aastat saab rahvas järgmisel hääletusel näidata, kuidas on ta rahul senise võimu tegevusega ning valida halvemal juhul teine partei. Nelja-aastane periood, mis on sätestatud juba põhiseaduses, on meie meelest ka täiesti piisav lubamaks võitnud erakonnale võimalus ennast võimu juures teostada - kui iga aasta peaks kartma tagasikutsumist, puuduks linnavõimul julgus langetada ebapopulaarseid otsuseid, mis pikemas perspektiivis võivad olla kasulikud ja vajalikud. Loomulikult on ka linnavõimu enda huvides korraldada rahvaküsitlusi ning hoida ennast kursis rahva arvamusega - lõppude lõpuks sõltub ju ka sellest, kas ta valitakse järgmine kord tagasi.
VÄITLEJAD: Kas saame õigesti aru, et Teie valimisprogrammi 15. punkti elluviimine näeb reaalselt välja vaid rahvaküsitluste korraldamistes ja nende siduvaks muutmises? Tuletame seejuures meelde, et rahvaküsilustes ja planeerimisküsimustes kaasalöömise võimalus on rahval olemas juba praegu.
STRANDBERG: Esmalt kaasamisest. Kaasamine saab olla vaid siis sisuline kui kaasajal on huvi kaasata. See tekib ennekõike siis kui kaasatavatel on sisuline õigus sekkuda näiteks esindusvõimu otsuste sisusse. Seda esiteks. Nüüd linnaosavanema rollist ja tähendusest. Linnaosa vanema rolliks on pigem külavanema rollis ja asjaolu, et halduskogu ei saa valida otse linnaosa elanikud on seadusest tulenev. Kui aga esinduskogu, nagu seda halduskogu on, on juba valitud (küll esindusdemokraatlikult jah) pole ju otstarbekas sel lihtsalt tolmuda j seenetada lasta. Halduskogu ettepanekust lähtuv linnaosavanema paikapanek oleks aga selgelt samm demokraatlikuma linnakorralduse suunas. Selles ka selle programmipunkti mõte.
VÄITLEJAD: kuidas oleks võimalik rahvahääletusel vastu võtta näiteks automaksu, eriti arvestades autoomanike suurt hulka ja nendest sõltuvate inimeste arvu Tallinnas?
STRANDBERG: Hea küsimus. Vastus on, et ei olegi. Põhiseadusegi kohaselt ei saa rahvahääletusele panna ei maksuküsimusi ega välislepinguid. Ega kohalike rahvahääletuste puhul see loogika teine ei saa olema. Siit ka muu hulgas vastus teile selle kohta kuidas teha vajalikke aga ebapopulaarseid otsuseid. Maksuküsimused on ja jäävad esinduskogu pädevusse.
STRANDBERG: Kas inimesed vajavad omavalistusi ja nende administratiivaparaate selleks, et inimesi juhitaks või selleks, et need inimeste vajadustest juhinduksid ja kasutaksid selleks inimeste poolt makstud makse? Teie seisukohtadest võib aru saada nagu oleks omavalituse probleemid seotud juhtimisega. Julgen väita, et peamied probleemid on seotud hoopis inimeste ärakuulamise ja arvestamisega. Või kuidas?
VÄITLEJAD: Kohaliku võimu eesmärk pole karjatada inimesi ning seda pole me ka väitnud. Otse loomulikult on kohalikud omavalitsused olemas selleks, et paremini korralda inimeste elu nende vajadustest lähtuvalt. Juhul kui oponent soovib süstemi muuta, tuleks tal tõestada nii meile kui valijatele, et kuidas linnaosade võimu suurendamine asja paremaks muudaks. Inimeste ärakuulamine on vajalik, kuid see pole välistatud ka praeguse süsteemi juures.
Kus konkreetselt praegu demokraatiadefitsiit peitub ja kuidas uus süsteem olukorda parandaks? Ühtegi konkreetset probleemi ja lahendust oma idee tõestuseks pole aga hr Strandberg toonud.
MAREK STRANDBERG: Kas teil ei meeldiks elada omavalituses või riigis, kus ealnikel on õigus olulistes küsimustes algatada rahvahääletusi oma väärtuste ja huvide kaitseks? Mida te teete täna ja siis kui teie osalusel valitud esinduskogu asub tegema ostsust, mis riivab teie huve ja paljude teie lähedaste, tuttavate aj paljude linanelanike huvegi? Kui kogute allkirju millegi poolt või vastu või siis kirjutate ise alla mingile sllisele pöördumisele, te ju teate, et täna pole selell allkirjal kaalu või kuidas te meelest sellisele allkirjale veel peale rahvahääletuste seadustamise kohalikul tasandil on võimalk kaal anda?
VÄITLEJAD: Rahvaalgatuse ning -hääletuse võimalus on olemas ka praegu. Lisaks saab iga kodanik teostada oma huvisid läbi perioodiliste valimiste (nagu see toimib ka riigi tasandil). Arvestades, et isegi sellise tähtsusega valimiste aktiivsus on võrdlemisis madal, ei saaks ka rahvahääletustele imerohu staatust omistada
LUGEJA STRANDBERGILE: Mida arvate linnaosade koostööst neid piirnevate KOV-ga Suur - Tallinnas? Kes peaks Pealinna Piirkonda juhtima ja kuidas ühtse kogukonnana? Kas ei peaks Tallinna Piirkond olema maakonnaga võrdustatud - ngu DC USAs ? Kas euroliidus on seda kuskil tehtud?
STRANDBERG: Koostöö aluseks on usaldus ja ühishuvi. Millised need ühishuvid olla saavad? Trasnpordikorraldus? Jah kindlasti. Aga ka planeeringud kuigi kõik omavalituses nö võitlevad ju elanike pärast, kuna nendega käivad kaasas ju maksurahad. Kogukond, minu arusaama kohaselt ei ole mitte juhitavate kogum vaid enda huvide ning väärtuste eest seista suutev kogum inimesi. Siin ei olegi rõhk mitte niivõrd juhtimispõhimõtetel kuivõrd sellel, kuidas inimeste huvid otsusena kokku koguda. Juhtimine pole omavalitsuste tasemel teatud aspektist ju muu kui valmidus ja suutlikkus kokku koguda kogukonna huvid ja neile sobilikult reageerida. Mina lähtuksin lihtsast põimõttest: usaldades kodanikke ja suurendades nende demokraatlikke vabadusi (vabadust algatada rahvahääletusi ja võtta nende abil vastu otsuseid ka valimiste vahepealsel ajal) loome me eeldusi aruteledeks ning edasise töö teeb omavalituste liitmisel, lahutamisel, jagamisel ja korraldamisel ära imetabane iseorganiseerumisjõud. Euroopa liidu kogemuse osas jään teile vastuse võlgu.
LUGEJA STRANDBERGILE: Mida tähendab «linn puhtaks»?
Kas seda, et liiklusvahenditele tõkked ette, või seda, et parkimine ülikalliks ja sissesõit tasuliseks, või seda, et peab lõpetama ruttamise ja nuusutama rohkem lilli?
STRANDBERG: Linn puhtaks...meie oleme propageerinud pigem õhk puhtaks mõtet. Aga see ei tähenda kindlasti võitlust autode vastu. Oo ei. Tallina parkimishinnad annavad sissetulekutega võrreldes silmad ette paljudele maailma tihelinnadele. Sama lugu on ka parkimistrahvidega. Ei tule roheliste poolt võitlust autodega vaid tegustemist inimeste eest. Eks hinnake ise: kui saaksite jalgrattaga ohutult linnas liigelda, teil oleks korrusmaja jures lukustatav ratta panipaik, parkimiskohad seal kuhu sõidate...on selge, et autokasutus väheneks mitte võitluse tõttu autode vastu vaid toimimise tõttu inimese heaks. Hämmastav on muidugi see, mida kinnitab ka katse milles osalesin, et lõpetades kiirustamise autoga jõuate jalgrattaga kohale kiiremini. Jah loomulikult...nuusutage lilli, mõelge ja tehke tarku valikuid.
LUGEJA STRANDBERGILE: Kui linnaosavalitsus saaks - nagu te soovite - linnaosa halduskogu otsuste teostajaks, siis tähendaks see, et Põhja-Tallinna hakkaks juhtima Märt Sults. Mulle tundub, et siis hakkaksid seal sündima veelgi hullemad otsused kui need, mida Savisaare käepikendused Põhja-Tallinnas praegu teevad. Kuidas te tagate selle, et halduskogud teevad paremaid otsuseid kui linna keskvõim? Nii võib ju ebaõiglus veelgi kasvada - sest ka linnaosad on kirjud. Äkki minna siis juba parem tänava-tasandile õiguste andmisega - iga tänav otsustab ise, mis on talle õigem.
STRANDBERG: Minu sooviks on , et linnaosades toimivad rahvahääletused ja nende tulemused hakkaksid reguleerima linnavolikogu ja linnavalituse tegevusi. Ma ei ole mures niivõrd halduskogude kui just rahva hääle kuulda ja arvessevõtmise pärast. Toon siin ära meie Tallinna valimisprogrammi asjakohase punkti: 11. KAASAME ELANIKUD LINNAJUHTIMISSE Usume, et kohaliku elu kõige paremad eksperdid on kohalikud elanikud. Seetõttu peame vajalikuks nende kaasamist linna juhtimise protsessi. Eriti oluliste otsuste puhul peab lõplik sõna jääma kohalikele elanikele. Selleks: - Korraldame rahvahääletusi otsuste puhul, mis muudavad linna elukeskkonda või selle tingimusi. - Muudame rahvahääletuse tulemused volikogu, linnavalitsuse ja linnaosavalitsuse jaoks siduvaks; - Kehtestame linna juhtimisel Hea tava reeglistiku ja oleme eeskujuks selle järgimisel. Ma siiralt loodan, et sellised muutused võimaldaksid edaspidi vältida nii "käepikenduste", "kinkekaartide" kui muidki Tallinnas teadaolevaid probleeme.
TOIMETAJA: Postimees.ee tänab mõlemat poolt ning lugejaid küsimuste-vastuste eest. Järgnevalt on aeg online-väitluse 3. etapi käes, kus mõlemad pooled kirjutavad oma kokkuvõtvad lõppsõnad!
