Tagasi
Maamaks tuleb elamumaalt kaotada!
Maamaksuga maksustab linn piiratud ressurssi - maad. Maamaksu üks peamiseid põhjendusi on soov survestada maa omanikke seda piiratud ressurssi käibes hoidma. Sisuliselt on maamaks sunnivahend selleks, et maad ei hoitaks lihtsalt «kinni».
Maamaksuga on maksustatud ka inimesed, kellel asub konkreetsel maatükil kodu. Maamaksu näol maksavad kord oma kodu koos selle all asuva maaga juba väljaostnud inimesed linnakassasse justkui lõppematut järelmaksu, omamata võimalust sellest lahti öelda. Ainus võimalus maksust loobuda tähendaks loobumist oma kodust. Selline maks, mis sunnib omandist - kodust - loobuma, on ebaõiglane ja vastuolus demokraatliku ühiskonna toimimise põhimõtetega.
Pean õigeks, et kord oma kodu juba välja ostnud inimesed ei peaks maksma maamaksu. Kodudelt tuleb maamaks kaotada. Et tagada muudatuse eesmärgipärasus, on mõistlik vabastada maamaksust selline kinnistu või korteriomand, mis on elanikeregistris registreeritud inimese elukohana.
Välistamaks olukorda, kus hektarite suurustele tühermaana seisvatele arengupiirkondadele hakatakse kodudele mõeldud maamaksu vabastust rakendama, on praktiline seada maksust vabastatavatele kruntidele suuruspiirang. Tallinna puhul võiks selline piirang olla kuni 3000 m2 ühe kodu (inimese) kohta.
Kokkuvõttes. Maamaks tuleb kodudelt kaotada, sest:
- inimesed on kord juba oma kodu välja ostnud. Maamaksu näol on tegu sisuliselt lõppematu järelmaksuga, mida tasutakse linnakassasse ja mis on sellisel kujul ebaõiglane
- koduomanikud väärtustavad oma kodude korrashoidmisega linnakeskkonda, luues kogu Tallinnale väärtuslikku miljööd, investeerides oma kodudesse/koduaedadesse ja muutes seeläbi linnakeskkonda paremaks. Neid selle eest täiendavalt maksuga karistada on ebaõiglane
- õigusteooria kohaselt peaks maamaks soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Kodude puhul pole selline survevahend aga kuidagi põhjendatud. Kodude müügi survestamine on ühiskonna jaoks destruktiivse iseloomuga.
VÄITLEJATE VASTUARGUMENDID
Maamaksu kaotamine on halb mõte!
Esiteks, nagu Keit Pentus ise tunnistab, sunnib maamaks omanikke maaga paremini käituma. See vähendab maa kokkuostmist spekuleerimise eesmärgil, mis kergitab kinnisvara hinda ning toob kasu vaid spekulantidele.
Samuti vähendab maks maa ja majade hooletusse jätmist. Hooletusse jäetud maaomand on aga KOVile koormaks, sest maaomanik ei täida endale pandud kohustusi ning on oht linna turvalisusele, näiteks tulekahjuohu suurendamise kaudu. Riigi võimalused maa võõrandada on piiratud, sestap sunnibki maamaks omanikke enda omandiga tegelema.
Teiseks on maamaks vajalik linnaruumis tekkivate kulude katteks. Maamaks pole vaid sunnivahend, linn annab maaomanikule teed, vee, elektri, soojuse jne. Pentuse võrdlus igavese järelmaksuga on kohatu, sest maamaksu eest saab linnakodanik avalikke teenuseid, samamoodi nagu bensiiniaktsiisi maksev autoomanik saab kõrgemale hinnale vastutasuks teed.
Nüüd võiks muidugi väita, et teenuste pakkumiseks saab linn osa kodanike tulumaksust. Ent tulumaksu maksavad kõik võrdselt, maamaks teeb vahet inimeste vahel, kes enda käes olevast maast rohkem väärtust saavad.
Kaks näidet:
a) Maamaks on suurem väärtuslikumates piirkondades.
Inimesed saavad ise kasu sellest, et nende maaomand asub just selles konkreetses piirkonnas. Oma maatükilt välja astudes ei satu inimene mitte tühermaale, vaid keset infrastruktuuri, mille tagab talle linn: liikluskorraldus, tänavavalgustus, kulud turvalisusele, linnakeskkond jne. Inimesel, kes elab Tallinna kesklinnas, on suur eelis võrreldes inimesega, kes elab näiteks Koplis ja seega on õigustatud, et ta enda privileegi eest ka rohkem tasub.
b) Suurema krundiga inimesed maksavad rohkem, sest kulu inimese kohta on eramaja omanikule infrastruktuuri luues suurem kui kortermaja elaniku puhul.
Kolmandaks, maamaksu kaotamine on vastutustundetu. Maamaksu kaotamist lubades tuleks(eriti arvestades Tallinna tuleva aasta eelarvet) oma valimisprogrammis vähemalt välja tuua, kust see raha teiste teenuste jaoks võetakse. Reformierakonna programmi lugedes leiame aga vaid lubadusi, kuidas veel raha kulutada.
See oli online-väitluse 1. etapp. Kella 12st algas väitluse interaktiivseim osa ehk ristküsitlus (2. etapp)! Ristküsiltuses esitatakse osapooltele ka paremad Postimees.ee lugejate küsimused - need tuleks esitada selle loo kommentaaridena!
