Kui analüüsida Turu-uuringute ASi erakondade populaarsuse küsitlust, selgub, et poliitikast vähem huvituvate inimeste seas on paremerakondade toetus ligi kaks korda väiksem kui poliitikahuviliste seas.
Poliitikakauged ei tõtta paremparteisid valima
9. september 2009, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui võtta riigikogu valimistel osaleda tohtivad poliitikahuvilised, siis neist toetab Reformierakonda 18,3 protsenti, mittehuvilistest aga ainult 9,5 protsenti.
Sarnane trend jätkub kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimistel hääletada tohtijaid vaadeldes - huvitatute seas on oravate toetus 16,6, mittehuvitatute seas vaid 7,7 protsenti.
Kahe valimi vahelisi erinevusi tekitab peamiselt see, et kohalikel valimistel tohib osaleda ka enamik mittekodanikke, samuti asjaolu, et kohalikus poliitikas võib valija eelistada teist erakonda kui riiklikul tasemel.
IRL on samuti esmalt huvilistele
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus järgib riigikogu osas Reformierakonnaga võrreldes sama trendi - poliitikahuviliste seas on toetus 11,8, teiste hulgas ligi poole vähem ehk 5,8 protsenti.
Väike erinevus on kohalike volikogude küsimusele vastanute lõikes - seal toetab IRLi poliitikahuvilistest 8,4 protsenti, kuid ka poliitikakauged ei jää oma 6,4 protsendiga eriti maha.
Lisaks paremerakondadele võib märgata sarnast trendi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna puhul - KOV-küsimusele vastanute seas on see vastavalt 8,2 ja 4,5 protsenti ning riigikogu küsimusele vastanute seas 10,1 ja 5,6 protsenti poliitikahuviliste kasuks.
Keskerakond - kõigi lemmik
Nii poliitikahuvilisi kui passiivseid kodanikke paelub suhteliselt võrdväärselt Keskerakond, kusjuures poliitikahuviliste seas on toetus isegi natuke suurem. Riigikogu valijate seas on Keskerakonna toetus vastavalt 16,9 ja 15,7 ning kohalike volikogude valijate seas 21,3 ja 20,0 protsenti.
Poliitikahuvilisi ja -kaugeid mõlemaid suudavad kaasata, kuigi oluliselt madalamas suurusjärgus, ka Rohelised - riigikogu puhul 4,2 ja 4,0 protsenti napilt huviliste kasuks, kohalike valimiste osas on nii huviliste kui passiivsete seas toetus 3,9 protsenti.
Ülejäänud erakondade toetus jääb kõigis eelkirjeldatud kategooriates 4 protsendist madalamaks.
Oskab pilti jääda
Asjaolu, et paremerakondade ja nendega sageli Toompeal koalitsiooni sattunud sotside toetus valdavalt poliitikahuviliste sekka jääb, kuid Keskerakonna oma mitte, põhjendas Turu-uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg eelkõige Keskerakonna oskusega lihtsa inimesega suhelda.
«Üks asi on, mida keegi endast meedias teada annab. Keskerakondlased püüavad kogu aeg pildil olla - avavad parke jne. Neil on ka see võimalus, sest teostavad Tallinnas võimu, ja nad ei ole seda kasutamata jätnud,» rääkis Stamberg.
Poliitikast vähem huvituvatest vastanutest üle poole ei toeta ühtegi erakonda, ei oska öelda või pole otsustanud, millist parteid eelistada. Kohalike volikogude puhul on see 46,8, riigikogu puhul 49 protsenti.
Poliitikahuviliste seas on see number oluliselt väiksem - KOV-valijaskonnast 30,2 ja riigikogu valijaskonnast 29 protsenti.
Kokku nimetas end poliitikast väga huvitatuks või mõningal määral huvitatuks 692 inimest neist, kes vastasid küsimusele «Kui kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuksid järgmisel pühapäeval, siis millise erakonna poolt te hääletaksite?». Analoogsele küsimusele riigikogu kohta vastanutest leidus taolisi isikuid 621.
Poliitikast vähe või üldse mitte huvitatuid oli vastavalt KOV-küsimuse puhul 239 ja riigikogu osas 213.
Postimehe tellitud küsitluse viis Turu-uuringute AS läbi augusti lõpus.