Tartu Ülikooli politoloogi Rein Toomla hinnangul hakkavad väikesed erakonnad liituma pigem suurtega kui omavahel, esimene proovikivi on sügisesed valimised.
Politoloog: väikesed parteid surevad välja
21. juuli 2009, 18:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomla sõnul eeldab proportsionaalne valimissüsteem mitut erakonda, kuid sisuliselt pole vahet kas neid on näiteks kolm või neli. «Väga palju parteisid ei saa meie parlamendis esindatud olla, seda tagab viie protsendi künnis,» lisas ta.
Ammune idee
Toomla tõdes, et parteide koondumisest on räägitud juba kümmekond aastat ja seda on teinud näiteks nii Rein Taagepera, Lennart Meri kui ka tema ise. Ta märkis, et töötavaks pole osutunud teooria, mille järgi Eestisse jäävad vasakpoolne ja parempoolne partei, maapartei ning venelasi esindav partei.
«See tähendab, et võib-olla peaks vaatama olemasolevate seltskondade koondumist,» arutles Toomla. «See viitab pigem sellele, et väikesed surevad välja.»
Pidevad muutused
Reformierakonda, Keskerakonda ja pärast ühinemist tugevamaks muutunud Isamaa ja Res Publica Liitu allapoole valimiskünnist jäämine Toomla sõnul ei ähvarda.
«Eks need ülejäänud kolm peavad kaaluma, et kui järgmistel valimistel läheb halvasti, kas mitte mõelda kellegagi ühinemise peale,» ütles ta, viidates Eesti erakondade paljudele ühisjoontele.
Politoloog märkis, et erakondade ühinemised pole Eesti poliitilises elus midagi uut. «Pole õieti ühtegi erakonda, mis oleks säilinud täiesti muutmatuna. Näiteks Reformierakond on muutunud suhteliselt vähe, aga samas sotsid on tänu liitumistele palju.»
«Paistab et väikestel polegi võimalik ühineda,» ütles Toomla. Ta lisas, et pikalt on räägitud sotside ja Rahvaliidu ühinemisest, kuid mitte asjaosaliste endi poolt. Politoloogi sõnul võib pigem eeldada, et väiksem erakond liitub suuremaga.
Otsustav sügis
«Kohalikud valimised võiksid olla tõsiseks signaaliks ennekõike Rahvaliidule,» ütles Toomla. «Kui nende toetus kukub üle riigi viie protsendi piirimaile, võib Rahvaliit vähemasti hakata kaaluma kellegagi ühinemist.» Sama kehtib Toomla hinnangul ka sotside kohta.
Väiksema erakondade arvu pluss on Toomla sõnul see, et otsustamine muutub parlamendis lihtsamaks ja valitsused stabiilsemaks. Miinuseks peab ta aga seda, et erakonnad lähevad sisemiselt kirevamaks ja neil on sisemist konsensust raskem saavutada. «Isamaa ja Res Publica Liidus on olemas Isamaa tiib, Res Publica tiib ja isegi ERSP tiib kumab veel läbi,» tõi Toomla näite.