Padar: napid hääletustulemused suurendavad agressiivsust

«Ma arvan, et üldse see segadus, mis Euroopa Parlamendi valimistel juhtunud on, on päris häbiväärne. Esmaspäeval pidid Vabariigi valimiskomisjonid vastavalt seadusele nagunii hääled veel ühe korra üle lugema. Minu meelest on suhteliselt imelik see, kui valimisööl öeldi, et Keskerakonnal jäi kolmandast mandaadist puudu 44 häält, siis esmaspäevaste lugemiste tulemusena jäi puudu ainult 14 häält,» ütles riigikogu liige Kadri Simson.

«Kui varemalt on olnud need võimalikud häälte vahed küllalt suured, siis seepärast ei ole nendesse nüansidesse võib-olla nii palju mindud. Eriti näiteks kehtetute sedelite puhul. Kui need vahed on väga väikesed, siis kindlasti kogu agressiivsus suureneb,» ütles endine rahandusminister Ivari Padar.

Kuigi valimiskomisjonid lugesid niigi hääled esmaspäeval värske peaga üle, jäi sellest siiski väheks. Keskerakond palus hääled üle lugeda üheksas valimisjaoskonnas ja nii loetigi seal hääled kolmandat korda üle.

«See, et see vahekord nii napiks jääb ei ole alati olnud. Viimati juhtus see 2007. aastal, kui Jaak Salumets sai ühe häälega riigikogu koha. See oli küll erakonna sees,» meenutas vabariikliku valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul.

«Aga mis puudutab seda, et hiljem on hinnatud mingeid sedeleid kontrolli käigus ühte- või teistpidi, siis see ongi maakonna komisjonide töö,» lisas Sibul.

Üksikkandidaat Indrek Tarand kahtlustas seepeale, et Ida-Virumaal loeti tuhat temale antud häält Keskerakonna häälteks. Seaduse järgi võivad häälte ülelugemist paljuda kõik üksikkandidaadid ja valimiserakonnad, ent valimiskomisjoni sõnul ei muuda see enam praeguseks teadaolevaid tulemusi.

«Ma tean, et häälte üle lugemine toimub ja mina sellega otseselt seotud ei ole, aga ju siis meie büroo peab seda vajalikuks ja ju siis neil on selleks ka põhjuseid,» ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar.