Vastasleer näitab võimu valitsuse üle

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelin Mihelson, kelle peresse sünnib lisaks tütardele Maikenile ja Keity Annile kahe kuu pärast ka poeg, ei poolda vanemahüvitise ülempiiri alandamist. «Mis ajend on kõrgemapalgalistel edukatel inimestel siis lapsi saada, kui nad nii palju rahas kaotavad,» selgitas Mihelson.
Evelin Mihelson, kelle peresse sünnib lisaks tütardele Maikenile ja Keity Annile kahe kuu pärast ka poeg, ei poolda vanemahüvitise ülempiiri alandamist. «Mis ajend on kõrgemapalgalistel edukatel inimestel siis lapsi saada, kui nad nii palju rahas kaotavad,» selgitas Mihelson. Foto: Mihkel Maripuu

Kaduda ähvardab üks viimaste aastate poliitiline tabu – vanemahüvitise ülempiir võib Andrus Ansipi valitsuse ajal opositsiooni koostöös langeda. Sellest võib omakorda sündida vastasleeri


üldine diktaat vähemusliidu otsuste üle.



Riigikogu opositsiooniparteide ühisjõud hakkavad kõige kriitilisemal hetkel ehk negatiivse lisaeelarve 6,5-miljardiliseks kasvatamise ajal Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica liidu (IRL) vähemusvalitsuse üle võimu võtma. Eilsel rahanduskomisjoni istungil hääletas opositsioon negatiivse eelarve eelnõusse üksmeelselt sisse vanemahüvitise ülempiiri alandamise 30 000 kroonilt 15 000 kroonile.  Tegemist oli Keskerakonna ettepanekuga, mille poolt hääletasid ka teised komisjoni opositsioonipoliitikud.

Vähemusvalitsusel on riigikogus 50 häält, täpselt sama palju on kokku Keskerakonnal, sotsidel, Rahvaliidul ja rohelistel. Otsustavaks kaalukeeleks eelnõu vastuvõtul võib kujuneda sõltumatu saadiku Jaan Kundla hääl. Raskes seisus on riigikogu mõlemad leerid, sest nii võimuliidu kui ka opositsiooni võimalus oma ideid läbi suruda on õhkõrn. Vähemusliidu ummikseisu näitab kujukalt IRLi saadiku Urmas Reinsalu viimaste päevade hulkumine ühest komisjonist teise, et valitsejatele ülekaalu saada. Nii jõudis ta riigikogu juhatuse otsusega põhiseaduskomisjonist läinud neljapäeval keskkonnakomisjoni ning maandus eile hoopis sotsiaalkomisjoni liikmeks.

Opositsioon tõstab pead


Eile kogunes taas opositsiooniparteide koostöökogu, kuhu kuuluvad nelja fraktsiooni juhid. Koos pandi paika nädala tegutsemiskava ning tänasest töölepinguseaduse muutmise eelnõu menetlemisest tuleb võimuerakondadele järjekordne ebamugavust tekitav etteaste.

Sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor tunnistas, et neli erakonda on seljad vastamisi pannud ning üritavad võimuliidule võrdne vastane olla. «Nõutuks teeb võimuparteide viimase aja venitamine, mil nad on lubanud välja tulla kahe miljardi jagu muudatusettepanekutega, kuid pole seda eelarve teise lugemise eel üldse teinudki,» tõdes Nestor, kes nõudis eile, et lisaeelarve lugemine tuleks seetõttu katkestada. «Kui meil on selline seis praegu riigikogus, et 50, 50 ja üks, siis tuleb sellega ka arvestada,» leidis Nestor.

IRLi peasekretär Margus Tsahkna tõdes, et parlamendis on käes aeg, mida aastaid pole Eestis olnud, ning algamas on tõeline parlamentaarne tulevärk. «See eeldab kaksikliidult maksimaalselt läbirääkimisi, iga asja puhul eraldi kokkuleppeid ja suurt infovahetust,» tõdes Tsahkna. «Oleme valmis selleks, et mõnel opositsioonierakonnal tekib kiusatus obstruktsiooniks ning homme riigikokku minnes võime koju saada alles järgmisel neljapäeval.»

Tõehetk tuleb homme


Obstruktsiooniks ehk tahtlikuks töötakistuseks on mitmeid võimalusi – pidada lõputuid kõnesid, esitada absurdseid eelnõusid ja parandusi, pidada vaidlusi, võtta lõpmatuseni vaheaegu. «Tahan siiski väga loota, et kõik 101 riigikogu liiget saavad aru, mis praegu kaalul on, ning Eesti ei pea jalge alla võtma Läti teed,» hoiatas Tsahkna.

Eelarvet puudutavate eelnõude puhul ei ole tarvis riigikogu enamuse ehk 51 saadiku toetust, vaid piisab lihthäälteenamusest. Tsahkna hinnangul kergendab see võimuliidu tegevust. «Opositsiooniparteid pole sugugi nii üksmeelsed ning igas küsimuses on võimalik leida neilt tuge,» leidis Tsahkna.

Opositsiooni häältega tegi rahanduskomisjon eile negatiivsesse lisaeelarvesse ka muudatuse – mitte loobuda lapsega vanema õppelaenu osalisest kustutamisest –, samuti võeti arvesse Rahvaliidu ettepanek vähendada põllumajandustoetuste kärbet 33 miljoni krooni võrra.

Vanemahüvitise alandamisest loodetava 250 miljoni lisatuluga soovib opositsioon taastada omavalitsuste tasandusfondi, millega kaetakse hariduskulud, koolilõunakulud ja teised kohalikele omavalitsustele pandud kohustused. Samuti taastati õppelaenu intresside kompensatsioon noortele õpetajatele ja teistele avaliku sektori töötajatele.

Tõehetk seisab ees juba homme, kui ettepanekud hääletusele pannakse. Vähemusvalitsus loodab negatiivse lisaeelarve vastu võtta veel enne jaanipäeva.

Muudatused
•    Vanemahüvitis väheneb 30 000-lt 15 000-le
•    Põllumajandustoetuste kärbe väheneb 33 miljoni võrra
•    Taastatakse omavalitsuste tasandusfond
•    Lapsega vanema õppelaenu kustutatakse osaliselt edasi

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles