Kui üks politseinikuhärra oli pistelise kontrolli mõttes üritanud Maardu valimisjaoskonnas oma nime libahääletajana kirja saada ning pärast ebaõnnestumist naerul sui lahkunud, jätkus katkematuna näiv hääletusvoog suure hooga, täheldas Tuuli Koch ja pildistas Liis Treimann.
Aktiivse valimisosaluse üle võisid Maardu valimisjaoskonna inimesed eile keskpäeval vaid rõõmu tunda: 30 protsenti kõigist nende nimekirjas olevatest inimestest oli juba varakult kodudest välja tulnud ning vahepeal tekkis isegi kahtlus, ega sedelid õhtuks otsa lõpe.
Politseikomissar Marko Volmre võis jaoskonnast rahuliku südamega välja astuda ning tõdeda, et rikkumisi ja ebaseaduslikke plakateid kusagil näha ei olnud. «Teeme täna igal pool pistelist kontrolli,» tõdes ta ja teatas, et ise ta valida ei saanud, sest tema kodanikukohuse täitmise kohaks on hoopis Lasnamäe.
Koos tulevase valija, poja Markus-Oliveriga valimas käinud Alo Näks tunnistas, et andis oma hääle Isamaa ja Res Publica Liidule, sest neil on eurokogemus juba olemas. «Tunne Kelam on parlamendis olnud, head tööd teinud ja ta ei pea hakkama uuesti suhteid looma,» põhjendas ta valikut.
Kaks maardulast Olga Ivtšenko ja Viktoria Butšenko ühendasid hea kasulikuga ning tulid valima pisipõnne vankrites kussutades. «Andrus Ansip on minu jaoks usalduse kaotanud,» põhjendas Ivtšenko, miks ta Keskerakonna poolt hääletas. Samas ei osanud ta öelda, mida kasulikku võiks Eesti europarlamendist üldse oodata. Noorele naisele oli see üldse esimene kord valima tulla. «Varem on Eestis kõik korras olnud, siis ei tundnud nii suurt vajadust,» tõdes ta.
Jalgratas värskete kasevihtade all lookas ja heleroheline leheussike õlal, väntas valimispäeval Maardusse tagasi Andrei Starožko. Eesti passi tal pole ning seega läksid ka need valimised temast taas mööda. «Tegutsen selle nimel, et passi saada, sest olen poliitikast huvitatud ning reklaamide põhjal toetan selgelt Keskerakonda,» oli mees kindel.
Väikelinn Kehra elas eile justkui tavapärast unist pühapäeva, kuid tegelikult olid kehralased käinud valimas usinamalt kui kevadsuvise metsa all askeldavad sipelgad. Valimisjaoskonna rõõmsad töötajad särasid kella 14 ajal valimisaktiivsusest rääkides, sest linna 3459 valijast oli oma hääle andnud juba 1100.
Positiivsust ja helgust õhkav vanapaar Armilde ja Fred Neeme istus pärast valimas käimist mõnusalt keset linna päikse käes ja oli roheliste kasuks tehtud valikuga igati rahul. «Nad vähemalt ei kiidelnud nii palju kui teised,» tõdes Fred ja teda toetas Armilde: «Nende poolt, kes end kangesti kiidavad ja oma jutuga esile tükivad, ehk Keskerakonna ja Reformierakonna poolt ei valinud me täitsa sihilikult!»
Paar leidis, et üksi ei suuda meie kuus Eesti saadikut europarlamendis suurt ära teha, kuid teistega koos on jõudu kui palju. «Süda on täis küll meie enda riigikogu tegevuse peale, aga valimas tuleb ikka käia,» tõdesid nad. Need sõnad oleks võinud olla eeskujuks Kehras pisitütar Mariannat jalutanud Kristiina Divoninale, kes tuli küll valimisjaoskonna poolt, kuid möönis, et valimas pole käinud. «Olen varem igal valimisel oma hääle andnud, aga paraku ei muutu sellest midagi,» leidis ta. Väikese kõhkluse järel teatas ta siiski, et ehk teeb õhtupoolikul veel ühe käigu valimisjaoskonna poole.
Samas linnas oma pisipoeg Hendrikule valimiskorda tutvustanud Indrek Lillsoo ei soovinud valikut avalikustada, kuid andis vihjeks, et valis erakonda, mille esindaja on juba europarlamendis töötanud. «Olen tema tööga rahul ja tean, mida temalt oodata,» põhjendas Lillsoo.
Tallinnas Lasnamäe linnaosavalitsuse infosaalis liikus rahvast usinasti terve eilse hommikupooliku. Käest kinni hoidvad Vera ja Aleksandr Kuznetsovid lootsid Keskerakonna poolt hääletades, et nii saab europarlamendis ka vene rahvas esindatud. «Soovime, et vene inimestega arutataks rohkem ja lepitaks asju ka meiega kokku,» ütles Vera ja lootis, et Keskerakonnale edukate valimiste järel tuleb pealinnas juurde ka uusi töökohti. Aleksandri ehk Saša mureks oli see, et naabrid ikka hästi omavahel läbi saaksid. «Ei loe, kas üks on suur ja teine väike, sest naabrid peavad omavahel hästi läbi saama. Eriti kui rääkida transiidist,» leidis Saša.
Aljona ja väikest Jekaterinat süles hoidnud Andrei Košelap toetasid üksikkandidaati Dmitri Klenskit. «Lihtsalt. Usume, et tema koht on tõesti seal ja ta saab meie eest seista,» põhjendasid nad.
Kose-Uuemõisa valimisjaoskonna ette jõudis Postimees hetkel, kui äsja valimisealiseks saanud Oliver Kotkas oma kahe veidi noorema sõbraga uksest sisse astumas oli. «Reformierakonna poolt hääletasin. Toetan Urmas Paeti. Ma ei tea... lihtsalt normaalne mees,» leidis Kotkas.
Hoopis planeeritumalt oli Kose-Uuemõisasse tulnud perekond Vahter. Ema Kerstil on sissekirjutus Tallinnas, kuid isa Kaimol Kosel. Seega võttis noor pere koos kahe lapse, kaheaastase Paula ja veidi üle paarikuuse Matildaga ette bussisõidu Tallinnast Kose-Uuemõisasse, et oma hääl kirja saada. «Maailmavaateliselt olen alati sajaprotsendiliselt toetanud sotse, kuid nüüd lisandus sellele ka protest praeguse poliitolukorra vastu ning minu toetus neile on 110-protsendiline,» teatas perepea Kaimo.
«Reformierakonna ülbus ja arrogantsus on hakanud tasapisi närvidele käima.» Abikaasa Kersti lisas, et nende peres on ka suur annust isamaalisust ning tema hääl läks IRLile.
Postimehe autoga tagasi Tallinna sõites kilkas väike Paula: «Hääletama, hääletama!» Eilne valimispäev tõi esimest korda valimistoimingu juurde rõõmustavalt palju tulevasi valijaid.