Tarmo Mänd: Laar mängis liidu valimistele mõeldes teadlikult lõhki

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliitlane Tarmo Mänd kinnitab, et Reformierakond käitus koalitsiooniläbirääkimistel korrektselt, IRL punus aga peent intriigivõrku.
Rahvaliitlane Tarmo Mänd kinnitab, et Reformierakond käitus koalitsiooniläbirääkimistel korrektselt, IRL punus aga peent intriigivõrku. Foto: Toomas Huik

Võimule tulekust ise kõrvale astunud ning samas ka IRLi sajatuste saatel valitsusest välja jäänud Rahvaliidu läbirääkija Tarmo Mänd tõdes, et IRL mängis valimiseelset taktikalist mängu ning rääkis partneritele vastuvõetamatut sotsiaaltoetuste kärpejuttu.



Kuidas te seletaksite IRLi käitumist läbirääkimiste ajal?


Tagantjärele mõeldes arvan, et see oli IRLi taktikaline käik: olla enne valimisi tähelepanu keskpunktis eelarve tasakaalu loosungiga, teades, et neil puudub huvi selle koalitsiooni tekkeks. Meie jaoks on pisut arusaamatu igatsevas toonis kirjutatud kutse koalitsioonikõnelustele, mille all on peaminister Andrus Ansipi allkirja kõrval Mart Laari allkiri, ja mis andis aluse siiruseks.



Nüüdseks teame, kuidas üks neist oma tegelikku suhtumist Rahvaliitu näitas. Tegime läbi rasked läbirääkimised ja suutsime leppesse saada oma lähtekohad, et ei vähendata pensione, põllumajandustoetusi. Lisaks oleks suurendatud omavalitsuste tulusid. Puutumata jäid ühistransporditoetused, kust oli esialgu plaanis võtta välja 26 miljonit ja tuleval aastal vähendada 20 protsenti.



Kas olete nõus vähemusvalitsuse otsuseid toetama, kui vastutasuks läheb riigikogus läbi mõni teie lähtekoht?


Vähemusvalitsuse toetamise valmisolek on olemas, aga see on alati läbirääkimiste küsimus. Esmalt peavad nemad omavahel kokku leppima.



See ongi ehk praegu võtmeküsimus – kas nad suudavad?


Ühel otsuste venimise hetkel ütlesin kõigile: «Täna veel opositsioonisaadikuna saan aru, miks te riigikogus meiega rääkida ei taha. Kokkulepped teie endi vahel sünnivad nii suure vaevaga, et meie jaoks pole lihtsalt enam jõudu.»



Kõik kokkulepped, mis valitsusest riigikokku jõudsid, olid nii haprad, et järelikult rippus valitsus kogu aeg niidi otsas. Veebruaris, esimese lisaeelarve koostamise ajal läksid nende teed tegelikult lahku ja kõik hakkasid tegelema valimistega. Aga eilne (üleeilne – toim) päev tõi Eestile küll kõige halvema lahenduse – kriisiaegne vähemusvalitsus.



Eelarve tasakaalu viimine võib neil omavahel osutuda kõvaks pähkliks?


Kindlasti, kui jätkatakse samas vaimus. Mind üllatavad elus vähesed asjad, aga need läbirääkimised üllatasid. Meile külge poogitud kõige suurem vale ilmus esmaspäevases Päevalehes, kus oli kirjas, et Rahvaliidu läbirääkijad on teinud salakokkuleppe, mille kohaselt tehakse ära läbiv kümneprotsendiline kärbe sotsiaalsfääris ehk langevad pensionid ja peretoetused ning langetatakse ka tulumaksuvaba miinimumi. Suuremat valet esile tuua on võimatu.



Kus suitsu, seal tuld. Kes seda siis läbirääkimistel nõudis?


IRLi esimees Mart Laar nõudis seda kohtumistel taas ja taas, kusjuures Reformierakond ütles, et see on Rahvaliiduga kokku lepitud ja seda me ei tee.



On teil ponnistuse luhtumisest kahju?


Nägin selles Rahvaliidu jaoks võimalust. Meie volikogu otsus oli selles mõttes riigimehelik, et me ei paugutanud IRLiga sarnaselt uksi ega keeldunud edasisest koostööst, vaid ütleme ka täna, et teeme kõigiga koostööd, kui riik on kriisis.



Kui tagasi vaadata, siis oli ju kohe alguses roheliste püüd valitsusse saada ja oli ka tunnustus sellele IRLi poolt. Usun, et tegelikult oli kavatsus juba alguses üks – jätta Eestile vähemusvalitsus.



Kelle huvides see oli?


Reformierakond käitus korrektselt ja aktsepteeris kokku lepitud lähtepunkte. Aga ühe poole soov oli minna iga päev edasi uutelt lähtepositsioonidelt ja taganeda varem kokkulepitus. Sellest oli näha, et ühtse liidu tahet tegelikult polnud. Polnud viisakas külvata vaenu ühe erakonna suhtes. See võrdub leppe rikkumisega enne selle sõlmimist. Omapärane eksperiment Eesti poliitikas.



Kui palju oli Rahvaliidu juhatuse otsuses isiklikku pettumust läbirääkimiste lõpetamisel? Villu Reiljani poolt näiteks?


Isiklikke solvumisi ma meie asjadesse ei tooks. Pigem käituti ikka tõekspidamisi ja huve arvesse võttes.



Millised olid teie tõekspidamised maksude teemal?


Rahvaliit ei läinud läbirääkimistele ühegi maksutõusu ettepanekuga. Aktsiisid andis lisaeelarvega üle eelmine rahandusminister ja selleks ajaks oli kokku lepitud ka käibemaksutõus. See on maks, mis annab kohe tulu ning see jäi ka meie läbirääkimistel paika.



Tulumaksu tõusust, mis on küll Reformierakonnale raske teema, kuid pole veel täiesti maha maetud, saaks kasu järgmisel aastal. Käibemaksu tõus annab küll suurema hoobi madalapalgalistele, kuid tõsta korraga töötuskindlustusmaksu ja ka üksikisiku tulumaksu – see annaks inimestele ülekohtuse löögi. Ent üksikisiku tulumaksu tõusu nõudis üks härrasmees laua taga korduvalt.



Mart Laar?


Jah, aga see polnud läbiräägitav. Maksutõusu ideega ei saa minna läbirääkimistele, sest eelkõige peavad läbirääkimistel olema eesmärgid. Kui need on paigas, siis tuleb mõelda, kuidas täitmiseks raha teenida. Praegustel läbirääkimistel pole võimalik panna asju paika 100-miljonilise täpsusega, keegi ei tea, mis toob tulev aasta.



Mis saab vähemusvalitsusest?


Usun, et erilisi alternatiive vähemusvalitsusele enne sügist ei teki. See on sügavalt minu isiklik arvamus, aga riik vajab praegu tugevat valitsust ning kõige tugevam liit tekiks Reformierakonna ja Keskerakonna koostööst. Kuidas nad omavahel hakkama saaksid, on iseküsimus ning mõlemad on teineteise hetkel välistanud, kuid poliitikas ei tohi jääda minevikku kinni ja sildu põletada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles