Kestev turbulents poliitikas paneb parteisid otsa vaatama kogenud ja karastunud inimestele, IRList võib siseministri kohale tõusta Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher või Marko Mihkelson.
Ministrikohad täidetakse karastunud poliitikutega
3. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriitilises poliitseisus ei ole Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul aega ega julgust tuua areenile poliitikaväliseid inimesi. Eelkõige vaadatakse nende poole, kes istuvad riigikogu fraktsioonis ning veelgi parem – omavad eelnevat ministrikogemust.
IRLi puhul on kõige enam spekuleeritud Ken-Marti Vaheri nimega, kuid temaga käib kaasas justiitsministriaegne nn mõõdikuteskandaal, hulgalised liiklusrikkumised ja üldine kõva-käe-poliitika kuvand. Kõige neutraalsemaks ja vastuvõetavamaks peetakse ehk endise sotsiaalministri Marko Pomerantsi uut esilekerkimist, aga ka seni peamiselt välistemaatikaga tihedalt kokku puutunud Marko Mihkelsoni nime.
Eile soovisid parlamendikaaslased uue võimaliku töökoha puhul õnne juba Jürgen Ligile, kellest saab tõenäoliselt uus rahandusminister. Kohati tahumatu, kuid kriisihetkel vajalikuks osutuva otseütlemise ja otsustusvõimega Ligit peetakse tugevaks juhitüübiks. Praegu on Ligi riigikogu rahanduskomisjoni juht ning tal on ka ministrikogemus – 2005.–2007. aastal oli ta kaitseminister.
Ligi kasuks räägib ka see, et Reformierakonnal on sisereegel valida ministrid valijatelt suure toetuse saanud erakonnaliikmete ehk riigikogu saadikute seast. Ligit ei õnnestunud Postimehel eile õhtul telefonitsi tabada.
Ministrite nimedest tähtsam on aga see, kuidas vähemusvalitsuse otsustele riigikogu toetust saada ja omavahel kokkulepped saavutada. IRL on rääkinud paratamatust 10-protsendilisest sotsiaaltoetuste kärpevajadusest nii sotsidega jagatud valitsuses kui ka läbirääkimistel Rahvaliiduga.
See tähendaks ka pensionide langetamist ja vanemahüvitise kärpimist, mida Ansip oma valitsuses teha pole lubanud. Punnseisust peavad osapooled kuidagi välja laveerima, et riigikogus vähemusvalitsuse toetuseotsingule keskenduda. Teatud tingimustel on nõus võimuliitu toetama nii Rahvaliit kui ka Rohelised.
1. juuliks peab võimuliidul üle kuue miljardi krooni suurune lisaeelarve vastu võetud olema. Suve alguskuu kujuneb tõsiseks tööajaks, sest lisaks eelarve kolmele lugemisele tuleb kinnitada ka töölepinguseaduse muudatused, mis vähendavad töötajate hüvitisi, kuid turgutavad eelarvet miljardiga. Keskerakonnal on plaan sellesse arutellu tõsiselt sekkuda ning ees seisavad suvised ööistungid.
Vähemusvalitsus jäi kestma üleeile, mil Rahvaliidu juhatusele oli kolm tundi enne IRLi volikogu algust teada, et Mart Laari juhitud partei otsustab nendega ühist võimuteed mitte jätkata.
Ennetades neid, teatas Rahvaliidu juhatus IRLi volikogu algusminutitel üsna ootamatult, et astuvad läbirääkimistelaua tagant kõrvale. Teade tuli avalikkusele üllatusena ning selgitustööd vajas kahe erakonna vahel juhtunu järel ka peaminister Andrus Ansip.
Üleeile pärast Laari ülesastumist ETV «Aktuaalses kaameras» pidasidki Ansip ja Laar pika telefonivestluse, kus selgitati olukorda ning jõuti veendumusele, et nüüd tuleb kiiresti tööga edasi minna ja määrata puuduvad ministrid.