Martin Helme- nr. 114

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Helme
Martin Helme Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

MARTIN HELME - Nr. 114

Erakond: -
Sünniaeg: 24.04.1976
Sünnikoht: Tallinn
Töökoht:
Amet:
Haridus, õppeasutus, eriala: Tartu Ülikool, Ajaloo osakond, 2000
Teaduslik kraad: BA

PROGRAMM

1. Eesti inimese sõna peab hakkama maksma!

Eestlased ei saa leppida sellega, et Eesti kohta käivad otsused tehakse ära ilma meie teadmata või nõusolekuta. Tuleb peatada Euroopa Liidu liikumine liitriigi suunas, kuhu tirib meid Lissaboni leping. Euroopa peab olema riikide liit. Selleks vajame Lissaboni lepingu asemel uut aluslepet, mis tagaks Eesti kui rahvusriigi püsimise ja looks vähem bürokraatliku ning tsentraliseeritud koostööraamistiku.

2. Eesti vajab ausat ja sõltumatut kandidaati!

Eestit saab edukalt esindada inimene, kes ei sõltu parteide tagatubadest või suurärimeeste rahakotist. Kandideerin europarlamenti üksikkandidaadina, sest ainult nii saab eestlane valida näo ja nimega inimest, mitte anonüümset parteimasinat. Ainult nii võid olla kindel, et Sind hakkab esindama just see kandidaat, kellele usaldasid oma hääle.

Europarlamendisaadikuna avalikustan regulaarselt saadiku tööga seotud tulud ja kulud. Poole tööajast kavatsen veeta Eestis suheldes oma valijatega, andes aru oma tegevuse kohta europarlamendis.

3. Tugev perekond ja lapsed ausse!

Eesti tulevik on kindlustatud ainult siis, kui meil on piisavalt lapsi, kellele oma töö vilju ja esivanemate pärandit edasi anda. Iibekriisiga võitlemisel on kesksel kohal tugev perekond ja perekesksed väärtushinnangud. Lasterohkuse eelduseks on traditsiooniliste pereväärtuste tugevus. Seisan selle eest, et Euroopa Liidus lõpetataks homopropaganda tegemine ning ei õõnestataks traditsioonilist ja elu edasi viivat peremudelit.

4. Lõpp tööturgu ahistavatele eurodirektiividele!

Majanduse vabalangemise tingimustes muretseb iga inimene enda ja lähedaste toimetuleku pärast. Praegu on kõige tähtsam tagada inimestele töö. Selleks tuleb vähendada bürokraatiat ja regulatsioone, mis lämmatavad kasulikke töökohti loovat ettevõtlust. Enamasti pärinevad need takistused Brüsselist ja just seal tulebki nendega võidelda. Valitsus ei tohi pakkuda inimestele võltslahendust, palgates juurde uusi bürokraate, kes ei tooda midagi ja lähevad maksumaksjale kalliks maksma. Valitsus saab inimesi aidata, makstes kinni nende täiend- ja ümberõpet ning tagades töötukassa abil mõistliku puhvertsooni töökoha kadumise ja uue leidmise vahel.

5. Kaitsen kodumaist kapitali ja väikeettevõtlust!

Eesti inimese heaolu tagamiseks on vaja aidata ettevõtlust, eelkõige väikeettevõtlust. Just seal luuakse kõige rohkem töökohti ja just see kujutab endast tegelikult kodumaist kapitali. Euroopa Liit hoolitseb eelkõige suurfirmade eest, luues suurtele monopolidele või kartellidele seadusandlusega ärieeliseid, suurendades tarbija kulusid ja vähendades tema võimalusi valida. Eesti tarbija kaitsmine monopolide ja kartellide röövimise eest ning kodumaise ettevõtluse tugevnemisele kaasa aitamine hakkab olema minu olulisemaid ülesandeid. Võidelda tuleb ka suurettevõtete lobitöö tulemusel neile makstavate subsiidiumitega, mis tuleb tavakodaniku taskust ja lämmatavad väiksemaid konkurente. Eesti peab saama tootvaks maaks, kus on tööd, toimib eksport ja mille abil suureneb inimeste jõukus.

6. Eesti põllumees väärib võrdset kohtlemist!

Liitumisel Euroopa Liiduga leppis Eesti valitsus sellega, et meie põllumajandustootjad saavad vähem toetusi võrreldes vanade liikmesriikidega. Selline olukord kestab tänini: nime poolest on euroliidus küll ühtne põllumajanduspoliitika, kuid eri riikide põllumehi koheldakse erinevalt. Meie põllumehed on selgelt kõlvatu konkurentsi tingimustes. Eurosaadikuna kavatsen võidelda selle eest, et Eesti tootja saaks võrdse kohtlemise. Eesti maapiirkondade majanduselu soodustamiseks peab Eesti taastama riikliku kokkuostusüsteemi väiketootjatelt ning looma riikliku ekspordiagentuuri.

7. Elektri hind peab jääma odavaks!

Eestil on olemas oma energiaallikad, kuid nende hind euroliidu reeglite tõttu aina suureneb. Erinevad direktiivid, kvoodid ja normid kehtestavad meie elektrile lisakulusid, mis võetakse meie inimeste taskust. Sellised suursaastajad nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa hoiavad oma looduskeskkonda puhtana, pigistades Eestilt välja võimalikult puhast, aga kallist energiat. Meie valitsus ei seisa meie huvide eest. Eesti inimene peab ka tulevikus saama odavat energiat, tegemata seda keskkonna arvelt. Meie energiavarustatus peab olema võimalikult mitmekesine ja konkurentsipõhine, pakkudes nii põlevkivi- ja tuumaenergiat kui ka erinevaid taastuvenergia võimalusi. Eesmärk peab olema lokaalne ja sõltumatu energiavõrk, mis on ühendatud naabritega. Just nii on tagatud odav hind ja energiajulgeolek.

8. Hoiame Eesti krooni kindlana!

Valitsuse ja suurärimeeste jutt, nagu aitaks eurole üleminek suurendada stabiilsust ja välitida krooni devalveerimist, on rahva teadlik eksitamine. Krooni kurss sõltub eelkõige meie enda eelarvepoliitikast. Meie eesmärk praegu on elavdada majandust ja mitte üle minna eurole. Eurotsoonis viibimine pole päästnud ühtegi riiki majanduslangusest. Küll aga on see võtnud liikmesriikide valitsustelt võimaluse oma majandust ise tõhusamalt juhtida ja sellega kriisi raskust vähendada.

Pole vähetähtis, et eurole ülemineku vastu on pooled eestlased. Nad teavad, et euro tooks endaga kaasa elatustaseme languse ja hinnaralli - nii on juhtunud kõigis eurole üle läinud riikides. See on asjaolu, millest Eesti poliitikud vaikivad. Vaikitakse ka sellest, et euro ise ei pruugi kriisi üle elada. Eesti oma raha - kroon - ei ole rahvusromantiline nostalgia, vaid konkreetne vahend ise oma majandust juhtida ja seeläbi heaolu tagada. Seda mõistavad hästi ka naaberriik Rootsi, Taani ja Suurbritannia, kes hoolimata kuulumisest Euroopa Liitu ei ole oma rahast loobunud. Kroonist loobumine tohib toimuda ainult rahvahääletuse tulemusel.

Kindlasti tuleb meil võimalikult tõhusalt ja ulatuslikult ära kasutada kõiki neid võimalusi, mida pakuvad eurotoetused. On tähtis, et me saame võrdselt koheldud vanade liikmesriikidega, et meile antavad summad ja tingimused lähtuks päris solidaarsusest, mitte kartellipoliitikute poolt jutlustatavast solidaarsuse sildi taha varjuvast omakasust.

9. Vene surve vastu tuleb võidelda ka Euroopa Liidus!

Enne liitumist Euroopa Liiduga lubasid kõik poliitikud, et pääseme Euroopa tiiva alla ja oleme kaitstud Vene surve eest. Kriitilise mõtlemisega inimesed hoiatasid juba siis, et Vene surve ei kao mitte kuhugi ning hakkab edaspidi meile tulema hoopis läänest, Venemaale sõbralike suurte euroliidu riikide poolt. Nii ongi juhtunud.

Euroopast tulev surve lõdvendada meie kodakondsuspoliitikat ning minna üle sisuliselt kakskeelsusele on Moskva tellimuse täitmine tema lääne semude poolt.
Me peame hakkama jõuliselt vastu Saksa-Prantsuse-Itaalia ärihuvidele ja sellisele
EL-i ühtsele välispoliitikale, mis tallub Eesti rahvuslikud huvid jalge alla. Kui häbematult venemeelsed nad on, selgus Gruusia sõja ajal.

Europarlamendis hoolitsen ma selle eest, et Eesti julgeolek oleks alati kaitstud ka lääneriikide egoistlike kokkulepete eest. Eesti saab oma huve kõige paremini kaitsta, panustades piirkondlikule koostööle Ida-Euroopa riikidega.

10. Migrantide osakaal peab vähenema!

Eesti on koos Lätiga maailma kõrgema välispäritolu rahvastikuga riike. Meil on ligi kolmandik elanikkonnast hilismigrandid. Ometi ei ole Eesti end kaitsnud võimaluse eest, et siia saabub piiramatult immigrante veelgi juurde. Selline olukord on vastuvõetamatu, sest ähvardab viia eestlaste osakaalu vähemusse oma põlisel kodumaal. Meie eesmärk peab olema vähendada, mitte suurendada migrantide osakaalu. Eesti esindajana Euroopas seisan selle eest, et meie erilist olukorda mõistetakse ning piiramatu immigratsioon ei oleks võimalik. Võitlen ka selle eest, et panna piir Euroopa islamiseerumisele.

11. Surmanuhtlus tuleb taastada!

Kogu maailmas, sealhulgas Eesti juhtub aeg-ajalt kuritegusid, mis on nii võikad ja õõvastavad, et ükski karistus ei tundu olevat piisav. Pooldan mõningate eriti jõhkrate kuritegude puhul surmanuhtluse taastamist Eestis. Suurim takistus selleks on Euroopa Liidu poolt peale surutud surmanuhtluse keelustamine. Kõige õigem koht debati alustamiseks ja surmanuhtluse tagasi toomiseks on europarlament. Kavatsen Brüsselis kindlasti nõudma hakata, et karistuspoliitika oleks taas iga riigi enda määrata.

Vali Martin Helme Euroopa Parlamenti! Pane oma sõna maksma!

Copy
Tagasi üles